Riigipea kuulutas välja kaks seadust, kritiseerides samas nende valmimist

 (36)

Kersti Kaljulaid
Kersti KaljulaidFoto: Ints Kalninš, REUTERS

President Kersti Kaljulaid kuulutas täna välja planeerimisseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse, mis võimaldab kohalikul omavalitsusel, rahandusministeeriumil või muul valitsusasutusel sõlmida huvitatud isikuga eraõiguslik leping, mille kohaselt kohustub isik katma planeeringu koostamise tellimisega ja mõjude hindamisega seotud kulud.

“Riigipea ülesanne on olla põhiseaduse valvur ning põhiseadusega selges vastuolus antud seadusemuudatus ei ole. Küll aga pean enda kohuseks juhtida selle seadusemuudatuse menetlemise valguses tähelepanu asjaolule, et seadusloome üheks ülesandeks on erinevate ühiskonnas esindatud huvide tasakaalustamine,” ütles president Kaljulaid.

“Samuti peab seadusandlus arvestama õigusselguse ja õiguskindluse põhimõtetega. Sellist seadusandlikku tasakaalu on seadusandjal võimalik saavutada vaid läbipaistva, üksikasjaliku ning kaasava seadusmenetluse teel,” lisas ta.

Käesolev seadusmenetlus ei vasta riigipea hinnangul nendele nõuetele ega hea õigusloome nõuetele vähemalt kahel põhjusel:

- seaduseelnõude menetlemise kiirus. Eelnõu läbis Riigikogus kolm lugemist praktiliselt kahe nädalaga ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati peale eelnõu esimest lugemist Riigikogu täiskogus seadusega üldiselt ette nähtud kümne tööpäeva asemel kaks tööpäeva. Selline kiirkorras menetlemine ei jäta võimalust sisukaks parlamentaarseks debatiks.

Loe veel

Seotud lood:

- valikute vähene põhjendatus. Riigil on vastavalt põhiseaduse §-le 113 juhul, kui huvitatud isiku poolt soovitud menetlus osutub talle rahaliselt liiast koormavaks, õigus kehtestada vastav riigilõiv. Seadusandja ei ole põhjendanud oma otsust, miks ta ei pidanud võimalikuks määrata seadusmuudatusega eraisikule pandava planeerimise kulude kandmise võimaluse riigilõivu alusel, vaid on selleks ette näinud eraõigusliku lepingu sõlmimise. Erinevalt riigilõivust ei pruugi eraõigusliku lepingu puhul olla selge ja ettenähtav huvitatud isiku poolt kantava rahastamiskohustuse suurus. Seadusmuudatus ei tohiks jätta isegi näiliselt muljet, nagu oleks ettevõtjatel võimalik uue korra järgi kallutada rahastamise kaudu planeeringu koostamist oma huvides. Jõustunud seadusemuudatuse puhul on selle riski igakordne realiseerumine tõenäoline.

“Kiirustades läbi viidud seadusloome õõnestab meie kodanike usaldust meie oma riigi vastu ning tekitab paratamatult küsimusi seadusandliku algatuse eesmärkides. Sellist olukorda peaks aga seadusandja püüdma vältida,” sõnas president Kaljulaid.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare