Eesti Päevalehe käsutuses on ainus siiani tehtud ülevaade riigile ja ministeeriumidele kuuluvast kinnisvarast. Rahandusministeeriumi tellitud ja 2009. aastal lõppenud inventuuri aruanne näitab selgelt, kui palju on riigil tegelikult sellist vara, mida Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) hinnangul vaja ei lähe, kuid mida pole tahetud või olnud võimalik ära müüa. Lisaks tuleb sealt välja huvitav fakt, et RKAS-i hindamise esimeses etapis mittevajalikuks peetud hoonetest pea neljandiku puhul leidsid vara valitsejad, et need on siiski vajalikud. Veel inventuuri tegemise algul 2007. aastal hinnati võimalikule võõrandamisele mineva kinnisvara väärtuseks lausa 1,1 miljardit krooni ehk 70,5 miljonit eurot, kuid kuna aruande koostamise ajaks oli alanud ka majandussurutis, langes vara väärtus kohati rohkem kui 50 protsenti ja lõplikuks hinnaks kujunes 520 miljonit krooni (üle 33 miljoni euro). Väärtuse edaspidiseks hindamiseks tehti toona ka nii positiivsete kui ka negatiivsete näitajate arvesse võtmisel prognoose kuni 2013. aastani. RKAS-i äriarendusosakonna juhi Andrus Väärtnõu sõnul peab paika ja on õiges suurusjärgus pigem negatiivne prognoos, et riik võiks 615 mittevajaliku hoone müügist teenida 27 miljonit eurot. Peale nende 615 hoone hindasid RKAS-i inventeerijad mittevajalikuks veel 222 hoonet, mida vara valitsejad pidasid ikkagi enda tööks nii vajalikuks, et neid ei saanud toona maha müüa, ja 60 protsenti neist märgiti inventuuri käigus kindlasti vajalikuks ka tulevikus.
