Riigikontrolör Alar Karis: Juhan Partsi töökogemus on piisav ja sobilik tööks Euroopa Kontrollikojas, poliitiline otsus on valitsuse ainupädevuses

Riigikontrolör Alar Karis saatis täna õhtul rahandusminister Sven Sesterile kirja, milles vastab rahandusministri palvele kujundada arvamus riigikogu liikme Juhan Partsi asjus seoses ministri sooviga alustada vabariigi valitsuses arutelu Partsi kui võimaliku Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadi teemal.

Riigikontrolör avaldas eile lootust, et terve nädala peaministri juhtimisel paralleelselt toimunud diskussioonid toovad selgust, kas Juhan Partsi võimalikule kandidatuurile lisandub veel keegi või mitte. See võimaldanuks kujundada arvamuse võimalike kandidaatide kohta korraga. Praeguse seisuga ei ole aruteludes Euroopa Kontrollikoja liikme võimaliku kandidaadi teemal uut arengut täheldada. Samas on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat juba tänavu juunis avaldanud soovi, et liikmesriigid esitaksid oma kandidaadid 16. novembriks, mis tähendab, et Eesti on juba kolm nädalat esitamisega hiljaks jäänud.

Rahandusminister kinnitas täna riigikontrolörile, et tal ei ole peale Juhan Partsi teisi kandidaate ja ta ei kavatse tema kandidatuuri tagasi võtta.

Riigikontrolör Alar Karis kohtus teisipäeval, 1. detsembril Juhan Partsiga, et teada saada, mida Parts arvab võimalikust tööst Euroopa Kontrollikojas, milline on tema hinnang kontrollikoja praeguse töö kohta, mida ja kuidas oleks tema arvates kontrollikoja töös vaja muuta, et tagada väljundite maksimaalne kasutegur nii Euroopa Liidu üldisel kui ka liikmesriikide tasandil. Samuti oli riigikontrolör huvitatud Juhan Partsi arusaamast, kuidas oleks sobilik kujundada Euroopa Kontrollikoja ja liikmesriikide kõrgeimate auditiasutuste omavahelisi suhteid ning parandada koostööd.

Sellest tulenevalt kujundas riigikontrolör Alar Karis riigikogu liikme Juhan Partsi võimaliku kandidatuuri suhtes oma seisukoha ning teatas rahandusministrile järgmist.

1. Riigikontrolöri arvates on Juhan Partsi töökogemus piisav ja sobilik tööks Euroopa Kontrollikojas.

Riigikogu liikmel Juhan Partsil on mitmekülgne töökogemus Eesti riigi teenistuses justiitsministeeriumi asekantsleri, riigikontrolöri, peaministri, majandus- ja kommunikatsiooniministri ning riigikogu liikmena, mis on hea eeldus Euroopa Kontrollikoja liikmele esitatavate kõrgete nõuete täitmiseks.

2. Riigikontrolör ei hinda Juhan Partsi nimetamisega seotud poliitilisi aspekte, see on valitsuse töö.

Vabariigi valitsuse ainupädevuses on teha poliitiline otsus ja esitada soovi korral Juhan Partsi kandidatuur Euroopa Liidu Nõukogule konsultatsioonideks Euroopa Parlamendiga ja sellele järgnevaks võimalikuks ametisse nimetamiseks. Vabariigi valitsuse asi on analüüsida kandidaadi senist tegevust ja selle tulemusi, kaaluda poolt- ja vastuargumente kogumis ning koostoimes. Riigikontroll ei hinda poliitilisi eesmärke.

3. Riigikontrolöri arvates tuleks valitsusel otsust tehes kaaluda nii Euroopa Liidu Nõukogu kui ka konsultatsiooniprotsessis osaleva Euroopa Parlamendi teemakohaseid hoiakuid ja ootusi.

Vabariigi valitsusele on valikute tegemisel, võimalike kandidaatide kaalumisel ja otsuste langetamisel toeks:

a) Euroopa Liidu toimimise leping, mis ütleb, et kontrollikoja liikmed valitakse isikute hulgast, kes oma riigis kuuluvad või on kuulunud organisatsioonivälistesse auditeerimisasutustesse või kes on eriti pädevad selle ametikoha jaoks.

Kontrollikoja liikmete sõltumatus peab olema väljaspool kahtlust. Oma kohustuste täitmisel ei taotle ega võta kontrollikoja liikmed vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega mingilt muult organilt. Nad hoiduvad kõigest, mis on kokkusobimatu nende kohustustega. Kontrollikoja liikmed ei või oma ametiaja jooksul töötada ühelgi teisel tasustataval ega mittetasustataval ametikohal. Oma kohustusi täitma asudes kohustuvad nad pidulikult nii ametiaja jooksul kui ka pärast selle lõppemist austama sellest tulenevaid kohustusi ning eriti oma kohustust käituda ausalt ja diskreetselt teatud ametissenimetamiste suhtes või soodustuste vastuvõtmisel pärast oma ametiaja lõppemist.

b) Euroopa Parlamendi 4. veebruari 2014. aasta resolutsioon Euroopa Kontrollikoja tulevase rolli kohta, mis käsitleb põhjalikult ka kontrollikoja liikmete ametisse määramise menetlust ning konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

Resolutsioonis on loetletud Euroopa Parlamendi ootused kandidaatidele, sealhulgas kõrgetasemeline erialane kogemus, mis on saadud avalike finantside, auditi ja juhtimise valdkonnas, samuti asjakohased teadmised Euroopa institutsioonide juhtimisest; hea auditialane käitumine; kandidaatide suhtes on kehtivad kõrged aususe ja kõlbelisuse standardid, vajalik on tõend vähemalt ühe Euroopa Liidu töökeele väga hea oskuse kohta; kandidaadid ei tohi alates ametisse määramise kuupäevast töötada ühelgi valitaval ametikohal ning neil ei tohi olla kohustusi ühegi erakonna ees; lisaks võtab parlament väga tõsiselt kontrollikoja liikmete soolise tasakaalu küsimust.

Kontrollikoja liikmete nimetamise menetluses konsulteerivas rollis olev Euroopa Parlament on esitanud otsuseid langetavale nõukogule muu hulgas ka palve esitada parlamendile hindamiseks igast liikmesriigist vähemalt kaks kandidaati, kellest üks on naine ja teine mees.

Vabariigi valitsuse pädevuses on teha valikud, kaaludes nii Euroopa Liidu Nõukogu kui ka konsultatsiooniprotsessis osaleva Euroopa Parlamendi teemakohaseid hoiakuid ja ootusi, andmaks kindlust, et Euroopa Kontrollikotta järgmiseks kuueks aastaks tööle nimetatav liige Eestist pälvib asjakohastelt institutsioonidelt laiapõhjalise toetuse.