Riigikontrolli hinnangul võib Eesti Gaasilt torude äravõtmine minna lubatust palju kallimaks
Koalitsioonierakonnad on valmis saanud maagaasiseaduse muudatustega, millega sunnitakse gaasitorude omanikku ASi Eesti Gaas oma gaasivõrgu aastaks 2015. maha müüma, vastasel juhul ähvardab riik selle lihtsalt jõuga käest võtta.
Riigikontroll saatis aga eelmisel nädalal riigikogule ja valitsusele kirja, milles tõi välja mitu kriitilist kohta planeeritavates maagaasiseaduse muudatustes.
Kõigepealt kritiseeris riigikontroll eelnõu aluseks olevat väidet, et gaasitorude äravõtmine gaasi maaletoojalt suurendab energiajulgeolekut, varustuskindlust ja konkurentsi. "Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnike sõnul ei tehtud eelnõu tarvis asjakohaseid mõjuanalüüse põhjusel, et seadusemuudatuse sisu tuleneb valitsusliidu programmist. Seetõttu tugineti vaid Euroopa Komisjoni materjalidele ja näidetele, jättes hindamata, kas need on asjakohased ka Eesti jaoks," kirjutas riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo.
Riigikontroll pidas seetõttu vajalikuks toonitada, et teema äramärkimine valitsusliidu programmis ei anna alust jätta seaduseelnõu koostamise käigus mõjud hindamata ja analüüsid koostamata.
Maagaasi turule konkurentsi tekkeks praeguse monopolisti Gazpromi kõrvale on vaja veeldatud maagaasi LNG terminali ehitamist, mis aga Soome firma Pöyry Management Consultingu tehtud analüüsi kohaselt eeldab Soomet ja Eestit ühendava gaasitoru ehitamist. "Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud ei osanud aga riigikontrollile selgitada, kuidas tagab maagaasiseaduse muutmine võrguühenduse Soomega ja LNG terminali loomise Eestisse," kritiseeris Olgo. "Riik loodab heauskselt, et leidub erainvestor, kes on huvitatud gaasivõrkude omandamisest, Soomega ühenduse loomisest ja kogu regiooni gaasiga varustava LNG terminali ehitamisest," lisas Olgo.
"Seaduseelnõu seletuskirjast ei selgu, milline on riigi tegevuskava juhuks, kui selliste plaanidega erainvestorit ei leita või investorite plaanid ei ühti riigi ootustega. Samuti pole teada, millisest
allikast kaetakse kulud ning kas ja kui suures ulatuses mõjutab see gaasi tarbijahinda, kui riik või tema omandis olev äriühing peab võrgud ise omandama," lisas Olgo.
Riigikontroll polnud ka nõus seaduse loojate hinnanguga, et Eesti Gaasilt gaasitorude äravõtmine tuleb odav ning ei too kaasa olulist hinnatõusu.
Kui konkurentsiamet hindab ülekandevõrgu väärtuseks umbes 25 miljonit eurot, siis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnike hinnangul võib võrgu müügihind ulatuda kuni 120 miljoni euroni. Kui gaasi ülekande hinna kinnitamisel võetaks aluseks 120 miljon eurot, tõuseksid võrgutasud konkurentsiameti andmete põhjal tehtud riigikontrolli arvutuste kohaselt 2,42 korda. Gaasi lõpphind tarbijale tõuseks selle tulemusel umbes kolm protsenti.
Riigikontrolli hinnangul ei välista maagaasiseaduse muudatused ka teoreetilist võimalust, et Eesti Gaas müüb enne 2015. aastat gaasi ülekandevõrgu põhjendamatult kõrge hinnaga investorile, kes on tegelikult Eesti Gaasi kontrolli all olev varifirma. Konkurentsiametil ei pruugi riigikontrolli hinnangul olla selle takistamiseks piisavalt volitusi.
Samuti ei ole eelnõu seletuskirjas analüüsitud, kas ja millises ulatuses suurendavad gaasi hinda kulutused, mida tuleb teha seoses LNG terminali ühtsesse gaasivõrku ühendamisega ja Eesti-Soome ühenduse ehitamisega. Näiteks tuleb Paldiski LNG terminali ühisesse ülekandevõrku ühendamiseks ehitada umbes 50 kilomeetrit ning Muuga LNG terminali ühendamiseks kümme kilomeetrit gaasitrassi. Juhul kui LNG terminali ühtsesse gaasivõrku ühendamise kulu peab katma ülekandevõrkude uus omanik, siis suurendab see gaasi ülekande tasu kaudu kõigi gaasitarbijate kulutusi.
Riigikontroll tõi välja ka rea Eesti Gaasilt gaasivõrkude äravõtmisega seotud juriidilist probleemi, mis võivad lahendamata jäämise korral anda Eesti Gaasile võimaluse kogu protsessi kohtus vaidlustada.
"Kokkuvõtvalt leiab riigikontroll, et püstitatud eesmärgid – suurendada energiajulgeolekut, varustuskindlust ja konkurentsi – on kahtlemata olulised, kuid eelnõu puudulik mõjuhinnang ei loo põhjendatud veendumust, et maagaasiseaduse muutmine kavandatud viisil neid eesmärke saavutada aitab. Riigikontroll on seisukohal, et eelnõu koostajad on
eelnõu eesmärkide saavutamist ohustavate riskide analüüsimisse ja maandamisse suhtunud pealiskaudselt ning jätnud sisuliselt hindamata, kuidas mõjutab eelnõuga kavandatu energiajulgeolekut, varustuskindlust ja gaasi hinda. Samuti on gaasivõrkude sundvõõrandamine kinnisasja sundvõõrandamise seaduse sätete alusel raskendatud, kuna
selles sätestatud sundvõõrandamismenetlus ei ole koostatud pidades silmas vajadust võõrandada gaasi ülekandevõrku, mis läbib mitmeid maakondi, peab toimima katkematult ja mille haldamiseks on vajalikud erinõuded," hoiatas Olgo.
