Kohalikud omavalitsused koguvad andmeid vähemalt 925 andmekogusse, millest ainult 175 on läbinud esmase kohustusliku kontrolli riigi infosüsteemi haldussüsteemi andmekogus (RIHA). Kuigi kohustus andmekogu registreerida on olnud juba aastaid, ei ole ligikaudu pooled omavalitsused RIHAs registreerinud mitte ühtegi andmekogu. Kordasid või andmekogu põhimäärusi, mis näeksid ette, milliseid andmeid ja kuidas neid koguda, on Riigi Teataja andmetel ainult 281. Samuti ei kasuta vallad ja linnad ära tehnilisi võimalusi vahetada turvaliselt andmeid selleks loodud X-tee kaudu.

RIHA andmetel on X-teega liidestatud vaid 54 omavalitsuste andmekogu. Osa andmekogude andmevahetust takistab see, et neid peetakse lihtsalt paberil või kontoritarkvara abil, selliseid andmekogusid on riigikontrolli tuvastatud andmekogudest vähemalt 9 protsenti.

Põhjendusi, miks vallad ja linnad andmekogusid ei registreeri on mitmeid, näiteks on probleem selles, et omavalitsused ei teadvusta, et andmeid koguma asudes luuakse andmekogu ega tea, millised nõudmised sellega kaasnevad. Seni ei ole täit selgust andmekogu puudutavates mõistetes ja põhimõtetes, näiteks selles, kas kohalik omavalitsus võib ise otsustada, millise ülesande täitmiseks tohib andmekogu asutada. Ka ei ole riik enda kesksete registrite arendamisel alati arvestanud omavalitsuste vajadustega.

Tähtis on, et inimeste kohta kogutavatest andmetest oleks ülevaade ja need oleksid heaperemehelikult hoitud, samuti on oluline, et kord riigile esitatud andmeid ei tuleks inimestel avalike teenuste saamiseks korduvalt esitada. Infosüsteemidega seotud turvariskide vähendamiseks ja e-teenuste arendamiseks tuleks kohalike omavalitsuste andmekogud korrastada.

Ülevaate koostamisel uuris riigikontroll muu hulgas, milliseid andmekogusid kohalikud omavalitsused peavad ja analüüsis, kas need vastavad nõuetele, milline on andmekogude registreerimise praktika ning kas riik teeb omavalitsuste andmekogude üle järelevalvet.