Riigikontroll: kultuuri rahastamise korraldus on paranenud
Riigikontroll avaldas auditi kultuurivaldkondade toetamisest kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvest. Riigikontrolli hinnangul on raha jagamise korraldus paranenud.
Varasemates auditites on riigikontroll toonud välja puudusi nii riigi raha toetusteks jagamises kui ka raha kasutamise kontrollimises.
Kultuurivaldkonna rahastamine pole olnud alati läbipaistev ega
otstarbekas.
Riigikontroll leidis, et kultuuriministeeriumi valitsemisalas on viimastel aastatel püütud kõrvaldada rahajagamise korralduslikke puudusi ja kontrollisüsteemi vajakajäämisi. Tänu sellele tööle on olukord paranenud.
Riigikontrolli hinnangul aitaks rahastamise süsteemi edasisele
korrastamisele kaasa erinevate rahajagajate rollide selgem piiritlemine.
Samuti tuleks rahastamise alused kooskõlla viia seadustes sätestatud
põhimõtetega. Rahastamise kriteeriumid tuleb leppida kokku ja
avalikustada ning kultuuri rahastamine siduda riigi selgete ootustega.
Kujunenud rahastamissüsteem ei ole otstarbekas ega säästlik, kuna
sama sihtrühma, tegevuse või projekti toetamise otsuseid teevad
mitmed kogud. Tervikuna ei teki sellisest korraldusest
kultuurivaldkonda raha juurde, vaid see põhjustab märkimisväärseid
kulusid ja halduskoormust nii taotlejatele kui ka taotluste
menetlejatele. Ühe projekti või tegevuse rahastamine mitmest allikast
muudab ka raha kasutamise kontrollimise keeruliseks ja
töömahukaks.
Kultuurivaldkondade üldised rahastamispõhimõtted on välja töötatud,
kuid neist ei peeta alati kinni. Etendusasutustele,
spordiorganisatsioonidele ja rahvaraamatukogudele toetuste
eraldamine ei ole olnud seaduslik, kuna toetusskeemid erinevad
õigusaktides nõutust. Loovisikute toetamise praktika loovisikute ja
loomeliitude seaduse alusel ei lähtu suures osas enam seaduse algsest
eesmärgist.
Konkreetseid valikukriteeriumeid, mis aitaksid üldistele
rahastamispõhimõtetele vastavate taotluste vahel valida ja muudaksid
otsustamise läbipaistvamaks, enamasti kokku lepitud pole. Osal
juhtudest on kriteeriumid küll olemas olnud, kuid neid pole
avalikustatud.
Kultuuriministeerium ja kultuurkapital on hakanud pöörama
suuremat tähelepanu otsustajate erapooletuse tagamisele, kuid
endiselt on olnud juhtumeid, kus huvide konflikti puhul ei ole kinni
peetud taandamise nõudest.
Toetusotsuseid on hakatud ametlikult kirjalikult põhjendama.
Ainsana ei põhjenda ametlikult oma otsuseid Eesti Filmi Sihtasutus.
Raha kasutamise kontrollisüsteemid on loodud. Projektitoetuste
aruandeid kontrollitakse varasemast põhjalikumalt, kuid
tegevustoetuste kasutamise kontrollimist tuleks parandada. Sisuline
kontroll tegevuste üle ning samade tegevuste topeltrahastamise
vältimine käib praeguse rahastamissüsteemi korral enamasti üle jõu.
