Riigikontroll: kaitseväel tuleb senisest enam tähelepanu pöörata õppekogunemise osaluse suurendamisele
Riigikontroll analüüsis, kas kaitseväe lahinguvalmiduse planeerimine ja saavutamine on nelja aasta jooksul paranenud, ning leidis, et on küll. Paranenud on ka mehitatus ja varustatus. Samas tuleb tööd teha veel selle kallal, et õppustest rohkem osa võetaks. Arenguruumi on ka aruandluse osas. Ja valmis tuleb saada aastateks venima jäänud mobilisatsiooni infosüsteem.
Riigikontrolli hinnangul on kaitseministeeriumis ja kaitseväes viimase nelja aasta jooksul toimunud üksuste lahinguvalmiduse vallas märkimisväärne areng ning kaitseväe üksuste mehitatus ja varustatus on aastatel 2012–2016 paranenud. Kaitseministeerium ja kaitsevägi peaks senisest enam pöörama tähelepanu õppekogunemise osaluse suurendamisele ja ajateenistuse katkestajate hulga vähendamisele, teatas riigikontroll.
Audit kinnitab, et kaitseväe lahinguvalmidust on arendatud süsteemselt, kooskõlas „Riigikaitse arengukava 2013–2022” eesmärkidega. Sihiks seatu tulemuslik elluviimine ning seeläbi kaitseväe mehitatuse ja varustatuse parandamine on olnud võimalik, kuna praegune riigikaitse arengukava on planeeritud realistlikult (erinevalt „Sõjalise kaitse arengukavast 2009‒2018”) ja selle elluviimiseks on olnud ka raha. Näiteks vähendati oluliselt varasemaid ambitsioone ja seati eesmärgiks täielikult mehitada ja varustada aastaks 2022 varasemaga võrreldes 50% väiksem, 21 000-meheline sõjaajastruktuur.
Kaitseväe sõjaajastruktuuri mehitatus ja varustatus on auditis vaadeldud varustusklassides (relvastus, laskemoon, transpordivahendid, IT- ja sidevarustus, muu erivarustus) peaaegu kõikides üksustes viimase nelja aasta jooksul paranenud. 2016. aasta aprilli seisuga olid kõige prioriteetsemad üksused (riigikaitse arengukava 2013–2022 alusel) hästi ja esmajärjekorras varustatud ning mehitatud.
Mehitatuse tagamiseks on ajateenijate väljaõpetamine ja reservväelaste õppekogunemiste läbiviimine suures osas korraldatud riigikaitse arengukavas 2013–2022 üksustele ettenähtud prioriteetsuse järjekorras. Samas ei suudeta tagada, et ajateenistuse läbiks ja reservväelaste õppekogunemistel osaleks piisaval hulgal inimesi.
Ajateenistuse puhul on probleemiks ajateenijate plaanitust varasem reservi arvamine, seda eelkõige tervislikel põhjustel. Seetõttu on sõjaajaüksuste tarvis ettenähtust vähem ka reservväelasi, kes on väljaõppe läbinud ja tervise poolest sobivad. Ettenähtust varem reservi arvatute osakaal on seejuures viimastel aastatel kasvanud: kui 2011. aastal arvati enne ajateenistuse lõppu reservi 11,6% ajateenijaist, siis 2015. aastal 19,4%. Reservväelaste õppekogunemistel on samuti osalejaid oluliselt vähem kui plaanitud, kuid viimastel aastatel on olukord paranenud.
Auditis rõhutatakse, et kaitsevägi on põhiolemuselt reservvägi, mille lahinguvalmidus sõltub otseselt sellest, kui palju ja millise oskusega ajateenijad välja suudetakse õpetada ning hiljem oskuste värskendamiseks õppekogunemistele kaasata. Märgitakse ka, et kuivõrd järgmisel kümnendil on sobivasse ikka jõudvate noorukite arv väike, siis on üha raskem tagada, et ajateenistuse läbib ja reservväelaste õppekogunemistel osaleb piisaval hulgal inimesi.
Kaitseväe üksuste lahinguvalmidust kontrollitakse planeeritult ja regulaarselt nii iga-aastaste suurõppuste käigus kui ka kitsama fookusega kontrollide käigus konkreetsetes üksustes. Õppused on kajastatud kaitseväe aastaplaanides ja väljaõppe- ja rotatsioonikavades ning on muutunud kaitsevõime arendamise lahutamatuks osaks.
Aruandluses on puudusi
Auditi kokkuvõttes öeldakse, et puudusi esineb aruandluses: välja töötatud aruandlussüsteem võimaldab otsustajatel saada mõningate puudustega ülevaate kaitseväe lahinguvalmiduse hetkeseisust, kuid ei näita hästi, kui kaugel ollakse riigikaitse arengukava pikaajaliste eesmärkide saavutamisega.
Täpsustatakse, et kuna aruanne pannakse kokku mahukate andmetabelite põhjal käsitsi, siis võtab selle koostamine põhjendamatult palju kaitseväe ressurssi ning aruandes on andmete sisestamisest põhjustatud ebatäpsusi. Aruandlusformaadis puudub ülevaatlik info selle kohta, kui kaugel ollakse riigikaitse arengukava 2013–2022 eesmärkide saavutamisega.
Kaitseministeerium on 2016. aastal riigikaitse arengukava uue versiooni (aastateks 2017–2026) koostamisel aruandlussüsteemi samas täiustanud ja mitmed auditis tuvastatud puudused kõrvaldanud. Auditi järgi on viimase nelja aasta jooksul aruandlussüsteemi muudetud paremaks ja välja töötatud aruandlussüsteem annab otsustajatele regulaarse ülevaate kaitseväe lahinguvalmiduse hetkeseisust.
Mobilisatsiooni infosüsteemi, mis peaks plaanide kohaselt olema keskne vahend, mille põhjal saada sõjaajaüksuste mehitatusest, väljaõppetasemest ja varustatusest ülevaade, ei ole rohkem kui kümne aasta jooksul eesmärgipäraselt välja arendatud.
Tsiviilressursside kaasamise võimalusega ei ole riigikaitse korraldamisel olnud võimalik olulisel määral arvestada. Üheks takistuseks on olnud see, et puudub täielik ülevaade, milliseid tsiviilressursse saab riigikaitse huvides rakendada. Samuti ei ole välja töötatud tsiviilressursside kaasamiseks vajalikke õigusakte.
Kokkuvõttes lisatakse, et kaitseministeerium ja kaitsevägi nõustusid auditis tehtud järelduste ning soovitustega.
Riigikaitsele on kulunud nelja aastaga 1,6 miljardit eurot
Aastatel 2013–2016 on kulunud riigikaitsele 1,6 miljardit eurot (keskmiselt 400 miljonit eurot aastas). 2017. aastal on planeeritud kaitse-eelarve 482 miljonit eurot. Kaitse-eelarve planeerimise piirsumma on alates 2012. aastast 2% sisemajanduse koguproduktist. Kaitsekulude püsimine 2% tasemel sisemajanduse koguproduktist annab võimaluse hoida kaitse-eelarves personali-, tegevus- ja investeeringukulud enam-vähem võrdsel tasemel. See tähendab, et peale palgakulude on piisavalt raha väljaõppeks ning kaitseväelastele uue varustuse ja relvastuse hankimiseks.
Riigikontrolli täna avalikustatud auditaruande täistekstil on juurdepääsupiirang kuni aastani 2022. Auditi lisade kohta võib infot saada 20 või 30 aasta pärast.
Kaitseminister Margus Tsahkna sõnul annab riigikontrolli töö kindluse, et Eesti kaitse-eelarve ja kaitseplaanid on heades kätes ning iga sõjalisse kaitsesse panustatud euro läheb selleks, et arendaksime Eestile vajalikke sõjalisi üksuseid, mis oleksid valmis reageerima võimalikult lühikese etteteatamisega. „Riigikontroll kinnitab, et kaitseväe 21 000 kiirreageerimise struktuuri varustatuse tase ja lahinguvõime on viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud,” ütles Tsahkna.
Kaitseminister nentis, et aruanne pöörab tähelepanu väljakutsetele, mis puudutavad ajateenistusest väljalangevust ja õppekogunemistel osalemist. „On oluline, et ajateenistuse läbimine oleks võimalik paljudele noortele ja seda sõltumata soost. Seetõttu analüüsime ka võimalusi muuta ajateenistusse võtmise tingimusi ja ajateenistuse ajal antavat väljaõpet, et teenistust oleks võimalik kõigil läbida ja seda ei peaks katkestama.”
„2015. aastal läbi viidud reservi suurõppus „Siil” ning eelmisel aastal korraldatud Eesti ajaloo esimene reservväelaste lisaõppekogunemine „Okas” tõestasid selgelt, et demograafilistest väljakutsetest hoolimata reservarmee mudel toimib ja on jätkusuutlik. Samas kinnitan, et kõik reservüksused saavad nõuetekohaselt mehitatud. Välkõppuse „Okas” käigus testisime käsuliini ja reservväelaste kutsumise erinevaid viise. Lisaõppekogunemise õppetundidest teeme järeldused, kuidas korraldada tulevikus tõhusamalt õppustele kutsumist,” selgitas Tsahkna.
