Selliste kohustustena loetleb riigikontroll lubaduse hüvitada erastajale kuni 100 miljoni krooni ulatuses kahju, mida Eesti Raudtee võib saada ostetud veduritest loobumisel, lubaduse hüvitada töötajate nõuded ja veel garantiisid, mis sisalduvad 66 protsendi aktsiate müügi kokkuleppes ja aktsionäride lepingus.

Esmaspäevases Postimehes avaldatud kommentaaris märgib riigikontrolör Juhan Parts, et käsitleb nimetatud kohustuste täitmist tahtliku kahju tekitamisena riigile.

Riigikontroll saadab ühtlasi peakontrolöri otsuse edasi prokuratuurile kriminaalmenetluse algatamise otsustamiseks.

Riigikontroll teeb majandusministrile ettepaneku kutsuda kolme nädala jooksul kokku Eesti Erastamisagentuuri nõukogu, et arutada läbi raudtee erastamisel võetud kohustused.

Parts kinnitab ajalehes, et erastamistehingu tõttu on võimalikud nõuded riigi vastu süüdistusel, et tehing oli ebaseaduslik. “Mõistetamatu on eraettevõtjate valmisolek ning pankade riskijulgus finantseerida ebakindlal õiguslikul alusel seisvat miljardilist äriprojekti,” leiab riigikontrolör.

Partsi sõnul polnud erastamine ise ka piisavalt läbipaistev ja rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet.

“Eriti taunimisväärne on see, et pakkujad ei olnud pakkumiste esitamise ajal teadlikud kõigist riigipoolsetest kinnitustest ja tagatistest, mis sisalduvad nüüdseks sõlmitud erastamislepingus,” kirjutab Parts.

Erastamisagentuur on sõlminud Eesti Raudtee 66 protsendi aktsiate erastamiseks lepingu OÜ-ga Baltic Rail Services. Seni ei ole aktsiate omandiõigus üle läinud, kuna riik pikendas aktsiate eest tasumise tähtaega.