Riigikokku kandideeriv Kaja Kallas võitleb vaba konkurentsi eest
"Vihkamine on minu hinnangul meie ühiskonnas suur probleem. Vihatakse homosid, rikkaid, Savisaart, Ansipit, naabreid, ämma, teistsuguseid," kirjutab äsja Reformierakonda astunud Siim Kallase tütar Kaja Kallas oma blogis. "Vihkamine ei ole edasiviiv jõud. Palju paremini saaks asju lahendada koostöös ja headusega. Ehk ei pea alati olema nii kategooriliselt teise erakonna ideede vastu, sest ka need võivad Eesti elu edendada ja igal juhul võiks neid ikkagi vähemalt arutada."
Poliitikasse suunduv vandeadvokaat Kallas tahab seista vaba konkurentsi eest. "Mida tihedam on konkurents, seda suurem on tarbijate valikuvõimalus ja seda parem on lõppkokkuvõttes meie elukvaliteet."
"Energiamajandus peaks olema korraldatud nii, et ühelt poolt suurendada Eesti energiasõltumatust, teiselt poolt aga hoida kulutused energiale võimalikult väiksed. Kuivõrd tootmisettevõtete üks suurimaid kuluartikleid on elektrikulu, siis saavutades parima lahenduse siin, muudame oma ettevõtted konkurentsivõimelisemaks teiste liikmesriikide ettevõtjate ees, mis omakorda peaks suurendama eksporti ja seeläbi looma rohkem töökohti."
"Väga oluline on, et elektriturul tekiks ka sisuline konkurents, mis aitaks hindu langetada. Samuti peaks riik energiamajanduse arendamisel võtma arvesse kõikide osapoolt huve ja tähelepanekuid. Lõpetama peaks olukorra, kus ühe turuosalise aktsionär majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi näol kontrollib kogu turu toimimist läbi oma haldusalas oleva konkurentsiameti."
Juristina tunneb Kallas muret süütuse presumptsiooni pärast. "Tänapäeva internetiseeritud ajastul on probleem muutunud aktuaalsemaks, sest kõigist õhku visatud kahtlustest jääb märk maha ja seda hiljem maha pesta on keeruline. Isegi kui ajaleht avaldab vabanduse, siis internetis jälg ei kustu ja võib inimesele kaasa tuua palju tuska. See jälg kahtlustuse kohta hakkab aga elama oma elu, mis võib takistada hilisemat töölevõttu ja suhtlemist kaaskodanikega."
"Vähem tähtis pole asjaolu, et juhul, kui kahtlustamisest kasvab kohtusse jõudev süüdistus, siis kohtul on seda raskem teha õiglast otsust, mida suurema avalikkuse surve all ta on. Olukorda aitaks leevendada see, kui enne jõustunud kohtuotsust ei tohiks kahtlustatava või süüdistava nime avaldada. Rootsis näiteks peetakse sellisest printsiibist kinni. Ehk aitaks selline reegel ka Eestis kaasa vihkamise õhutamise vähendamisele ja seeläbi teeks meie elukeskkonda inimväärsemaks."
