"Oleme tõstnud ESM-i asja lahendamise Riigikohtus prioriteetseks küsimuseks," ütles riigikohtu esimees Märt Rask pressile saadetud teates.

"Aga lisaks ühele mammutile, mis kõigilt kohtunikelt ning paljudelt nõunikelt rohkelt aega nõuab, on menetluses ka palju teisi vaidlusi. Võib juhtuda, et teiste asjade menetlemine võtab seetõttu tavapärasest kauem aega," sõnas Rask.

Riigikohus peab asja lahendamisel esiteks andma hinnangu sellele, kas põhiseadus üldse võimaldab õiguskantsleril ESML-i vaidlustada. Selle võimalikkuse korral tuleb otsustada, kas ESML-ga võetavad kohustused ja saadavad õigused kaasnevad Eesti kuulumisega Euroopa Liitu.

Sellest sõltub, kas põhiseaduspärasuse kontrollimisel tuleb arvestada Euroopa Liiduga liitumiseks rahvahääletusel vastuvõetud põhiseaduse täiendamise seaduse mõjuga põhiseadusele või mitte.

"Täna ei ole veel võimalik öelda, millal üldkogu otsuseni jõuab. Terve eilse päeva väldanud nõupidamine süvendas veendumust, et tegemist on mitte ainult konkreetse kohtuasja lahendamisega, vaid ühe etapiga meie riigiõiguslikus arengus," sõnas Rask.

Lisaks ESM-i asutamislepingu põhiseaduslikkuse küsimusele on riigikohtus praegu arutlusel veel seitse põhiseaduslikkuse järelevalve vaidlust. Neist kolmes on tõstatatud järjekordselt riigilõivude suuruse põhiseaduslikkuse küsimus. Lisaks ESM-i puudutavale kaebusele on Riigikohtu üldkogu menetluses veel kolm kaebust. Riigikohtu tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium lahendavad aastas keskmiselt 400 asja.

Õiguskantsler pöördus 12. märtsil 2012 riigikohtusse taotlusega tunnistada Brüsselis 2. veebruaril 2012 alla kirjutatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikli 4 lõige 4 põhiseadusega vastuolus olevaks. Riigikohtu üldkogu arutas asja avalikul istungil 8. mail.

Asja lahendab riigikohtu üldkogu, see tähendab kõik 19 riigikohtunikku. Neid abistab seejuures kümmekond Riigikohtu nõunikku ja analüütikut.