Riigikohtu pressiesindaja sõnul laekus Keskerakonna kaebus riigikohtusse möödunud reedel. "Alates sellest ajast on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumil aega langetada otsust seitse tööpäeva ehk hiljemalt 5. aprillini," selgitas pressiesindaja BNS-ile.

Keskerakond esitas 24. märtsi õhtul riigikohtule kaebuse, milles palub tunnistada seadusvastaseks vabariigi valimiskomisjoni (VVK) toiming registreerida riigikogu liikmed ning tunnistada kehtetuks riigikogu valimiste tulemused.

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal põhjendas kaebuse esitamist asjaoluga, et e-hääletus ei ole usaldusväärne ega kontrollitav ning selle protseduur ei ole ligilähedaseltki ühetaoline valimisjaoskonnas hääletamise protseduuriga. "Kaebuse esitamise tingisid suuresti Paavo Pihelgase rahuldamata jäetud kaebused, kus oli tõestatud, et e-hääletuse protseduuri on võimalik hääletaja teadmata manipuleerida," lausus Toobal.

Tema sõnul tõestas arvutihuviline tudeng Paavo Pihelgas nii vaatlejate ees kui ka telesaates "Pealtnägija", et e-hääletamise tarbeks loodud valijarakendus on hõlpsasti manipuleeritav selliselt, et hääletaja ega ka VVK ei saa manipuleerimisest mitte mingil viisil teada. "Reaalselt on võimalik, et valija e-häält ei edastatud, kuigi vastavasisulise teate hääletaja sai," lausus Toobal.

Toobali sõnul leidis riigikohtu kolleegium Paavo Pihelgase kaebuse puhul, et võttes arvesse elektrooniliselt antud häälte osakaalu riigikogu valimistel, võivad rikkumised mõjutada oluliselt valimistulemust. Ta lisas, et lisaks probleemidele seoses e-hääletamise ebaturvalisusega oli täiendavaks probleemiks asjaolu, et valijarakendus ei kuvanud teatud juhtudel kõikide kandidaatide nimesid.

VVK registreeris riigikogu liikmed ja asendusliikmed 24. märtsil ning 26. märtsil ilmusid vastavad otsused Riigi Teatajas. Valimistulemused loeti väljakuulutatuks sellele järgneval päeval.

President Toomas Hendrik Ilves kutsus riigikogu uue koosseisu avaistungile järgmiseks esmaspäevaks, 4. aprilliks.