Riigikohus ei tühistanud hääletustulemusi
Helle Vilu ja Eesti Valijate Liit taotlesid riigikohtule esitatud kaebustes rahvahääletuse tulemuste tühistamist, kuna nende arvates esines selles rikkumisi.
Kaebajate arvates esitati rahvahääletusel küsimus Euroopa Liitu astumise kohta ehk välislepingu suhtes, mida rahvahääletuse seaduse kohaselt ei saa rahvahääletusele panna.
Samuti olid kaebajate arvates rahvahääletusele pandud küsimuses ja eelnõus vasturääkivused ning agitatsioonina hääletusruumis mõjus hääletussedelile kantud pealkirja esituslaad (“Eesti rahvas võttis 2003. aasta 14. septembril vastu /…/ järgmise seaduse”).
Ka leidsid kaebajad, et valimispäeval tehti meedias aktiivset agitatsiooni ning hääletussedelile kantud küsimus polnud vastavuses rahvahääletuse seaduse nõuetega ja põhiseadust saab muuta, mitte täiendada.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et rahvahääletusele pandud ja hääletamissedelile kantud seaduseelnõu ning küsimuse sõnastust ei otsustanud valimiste keskkomisjon, vaid riigikogu möödunud aasta 18. detsembril.
Sisuliselt vaidlustasid kaebajad riigikogu otsuse. Riigikogu otsuse peale saab riigikohtule esitada kaebuse kümne päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates. Kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud enam kui kaheksa kuu eest ning seetõttu jättis riigikohus kaebused selles osas läbi vaatamata.
Väidetava õigusvastase agitatsiooni kohta hääletamisruumis tulnuks rahvahääletuse seaduse kohaselt esitada kaebused maakonna valimiskomisjonile. Praegusel juhul esitati need valimiste keskkomisjonile.
Aktiivne agitatsioon meedias rahvahääletuse päeval on väärtegu ning väärteomenetluse seadustiku järgi on selle kohtuväliseks menetlejaks politseiprefektuur, millele kaebaja saab võimalikust õigusrikkumisest teatada.
Seda arutatakse väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras, mitte aga põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses, mistõttu riigikohus jättis selles osas kaebused läbi vaatamata.
