Riigikohtunikud: kohtueelnõu ohustab demokraatiat

Riigikohtunikud saatsid valitsusele ja riigikogule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt peavad nad riigikogu menetluses olevat kohtute seaduse eelnõu ohtlikuks Eesti kohtusüsteemile ja demokraatiale.

“Riigikogu menetleb põhiseaduskomisjoni algatusel kohtute seaduse eelnõu. Soovime teavitada riigikogu, et me ei toeta seda eelnõu esitatud kujul ja leiame, et selle seaduse vastuvõtmisega kaasneks nii Eesti kohtusüsteemi kui riigi demokraatia arengule tervikuna olulisi ohte, mida riigikogu ei tohiks ignoreerida,” kirjutavad 12 riigikohtunikku oma avalduses.

Esiteks ei vasta eelnõu riigikohtunike hinnangul kohtunike täiskogu poolt heaks kiidetud kohtusüsteemi arengu põhimõtetele ega Eesti kohtunike enamiku ja riigikohtu kohtunike enamiku arusaamale Eestile kui demokraatlikule õigusriigile sobivast kohtusüsteemist ja selle haldusest.

Kohtunikud ei soovi kohtuhalduse kontsentreerimist eelnõus kirjeldatud ulatuses riigikohtu juurde, kohtunike arvu vähendamist ja õigusemõistmise ümberorienteerimist kohtuametnikele, bürokraatliku järelevalvekorralduse loomist ja mitmeid teisi eelnõuga kaasnevaid olulisi muudatusi.

“Ekslik on arvamus, et “kohtunikud tegid ise endale eelnõu”. Eelnõu valmistas ette justiitsministri moodustatud töögrupp. Eelnõu ettevalmistanud töörühmas osales vaid üks kohtunik — riigikohtu esimees, ülejäänud kohtunikud on saanud üksnes eelnõu suhtes seisukohta avaldada. Kohtunikud ei ole eelnõu kui tervikut toetanud. 19. novembril 2008 esitasid riigikohtunikud eelnõule põhimõttelised vastuväited, mida eelnõu ettevalmistamisel suures osas ei arvestatud,” rõhutatakse avalduses.

Samuti juhitakse tähelepanu, et kohtuid ei saa juhtida “püramiidina” nagu sõjaväge, eelnõu järgne kohtuhaldussüsteem tekitab olulise küsimuse sõltumatu põhiseaduslikkuse järelevalve jätkuvast võimalikkusest Eestis, eelnõus pakutud järelevalvesüsteem on ülereguleeritud ja ohuks erapooletule õigusemõistmisele ning kohtunike arvu vähendamine eelnõuga pakutud mahus ja nende asendamine kohtuametnikega on põhjendamatu.

Samuti ei tagavat eelnõu kohtusüsteemi jätkusuutlikku finantseerimist.

Riigikohtunikud panevad ka riigikogule ja valitsusele südamele, et olemasoleva süsteemi muutmisega ei tohi kiirustada.

Pöördumisele on oma allkirja andnud riigikohtunikud Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Hannes Kiris, Eerik Kergandberg, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Priit Pikamäe ja Tambet Tampuu.