Riigikogus arutati PPA moodustamise tulemuslikkuse üle: kokkuhoid on tulnud personalikulude arvelt
Komisjoni istungile olid kutsutud siseminister Hanno Pevkur, politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ja riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo.
Riigikontrolör Alar Karis on märkinud, et PPA muutus ühendamisega küll efektiivsemaks, kuid kuna vähenenud on ka igapäevaselt põhitegevusega hõivatud inimeste arv, ei suuda PPA tulevikus enam neile pandud ülesandeid täita. Riigikontroll märkis oma kontrolliaruandes, et ühendasutuse pidamiselt on riik raha kokku hoidnud ja seda eriti inimeste pealt, mida aga ühendamise plaanis ei olnud.
Praegu töötab PPAs umbes 5000 inimest, mis on 1000 võrra vähem kui 2010. aastal. "Tugiteenistujate arvu oluline vähenemine on aidanud põhipersonali vähem vähendada," ütles riigikontrolli tulemusauditi osakonna auditijuht Meelis Peerna auditit tutvustades. See on ka põhjus, miks PPA moodustamine Peerna sõnul tõhus on olnud.
Viimaste aastate jooksul on olnud mitu koondamist ja koondatud on pigem vanemaid inimesi, mis on keskmise vanuse kasvu pidurdanud. Ise on lahkunud aga noored inimesed, kuigi sel ja eelmisel aastal on ise lahkunuid tänu palgatõusule vähem. Samas pole ameti konkurentsivõime hoolimata palgatõusust veel sama, mis ta oli 2008. aastal.
Töötajate puudujääk süveneb
Riigikontroll prognoosis PPA personalimuutusi kuni aastani 2025 ja leidis, et tegelikult on asutus hädas, sest töötajaskond väheneb pensionile minejate tõttu järgnevate aastatega veel üle 1700 inimese võrra ehk 30 protsenti. "PPA ametikohtade täitmine on järgnevatel aastatel järjest suurem väljakutse," nentis Peerna ning lisas, et töötajate puudujääk süveneb just pensionile jäävate inimeste arvelt.
Riigikontroll soovitas analüüsida personali edasise vähenemisega kaasnevaid riske ja mõju siseturvalisusele tervikuna. PPA töötajate vanuselisest struktuurist tuleneb riigikontrolli hinnangul personali väga tõenäoline jätkuv vähenemine, mis võib oluliselt kahandada ameti võimekust tulevikus praegusel tasemel ülesandeid täita ja teenuseid pakkuda.
Nii soovitas riigikontroll jälgida, et pidevalt oleks tagatud PPAle püstitatud ülesannete täitmiseks vajalik töötajate arv. Selleks on vaja pöörata järjepidevalt tähelepanu PPA töö- ja palgatingimustele, sisekaitseakadeemia õppekohtade täituvusele ja lõpetajate arvule. Samuti soovitati lihtsustada PPAsse tööle asumist ja uurida, kas midagi saab üle anda erasektorile, näiteks konvoeerimist või plekimõlkimistega tegelemist.
Eriti soovitas riigikontroll analüüsida nooremate lahkujate põhjuseid, kuna nende hulgas oli lahkumine proportsionaalselt kõige suurem. Peale palga peetakse noorte lahkumise vähendamisel oluliseks organisatsioonisisest arenguvõimalust ehk roteerumise võimalust.
Riigikontroll soovitas valitsusel kujundada seisukoht PPA keskmise töötasu soovitud taseme kohta ning siseministril analüüsida, kuidas mõjub alarahastatus siseturvalisusele laiemalt.
Nimelt on järgneva nelja aasta jooksul eelarve puudujääk riigieelarvestrateegias 20 protsenti ehk suisa 400 miljonit eurot. PPA eelarve on tänavu 174,3 miljonit eurot, mis moodustab Eesti riigieelarvest 1,97 protsenti.
Kinnisvara ja tehnika kvaliteet tõusnud
Peerna ütles, et kinnisvara pinda vähendati aastatel 2010 kuni 2014 PPAs 30 protsenti, samas pindade kvaliteet on läinud paremaks. Vähenenud on ka autopark ja kulud nendega seoses kasvanud vähem kui mujal avalikus sektoris.
Riigikontroll vaatles ka ameti pakutavaid teenuseid ja leidis, et 2009 kuni 2014 on politsei- ja piirivalveameti teenuseid iseloomustavate näitajate tase püsinud samal tasemel või paranenud. "Ükski indikaator ei läinud sel perioodil halvemaks," kinnitas Peerna.
Näiteks tõi Peerna tehnikaga varustatuse, ses osas on olukord paranenud ja tehnika kasutamise intensiivus kasvanud, mida on võimaldanud ka see, et tehnika on uuenenud ja vähem remondis. Kasvanud on nii lennutundide kui ka merepäevade arv, samas on näiteks laevu nelja asemel kolm.
Pevkur: väga kõva sõna
Siseminister Hanno Pevkur avaldas lootust, et audit ennetab edasisi debatte teemal, kas ühendamine oli vajalik või mitte. "Väga kõva sõna, kui suudame viie aasta jooksul tuhatkonna vähema töötajaga pakkuda sama kvaliteeti," viitas Pevkur sellele, et kõik teenused on kas samal tasemel või paranenud ning paraneda võiks justkui vaid rotatsiooni võimalust PPA sees. Pevkur lisas, et ta ei näe, et enam saaks töötajate hulka kärpida.
PPA peadirektor Elmar Vaheri sõnul kõlas selge sõnum, et kui nüüd oleks soov tõsta teenuste vahel ressursse, tehnikat või inimesi, siis see tähendaks, et mõni muu teenus jääks nõrgemaks. Riigikontrolli soovitustega PPA Vaheri kinnitusel nõustub, võtab omaks ja mõnega neist tegeleb juba aasta aega, näiteks inimeste lahkumise põhjuste analüüsimisega.
Vaher nentis, et riigile on kõige kahjulikum see, kui õppinud riigikaitsja tuleb teenistujana tööle, kuid lahkub pärast mõnd aastat. "Meie eesmärk on, et meilt ei lahkutaks," sõnas Vaher ja lisas, et PPA võiks olla koht, kuhu hoopis tahetakse tööle minna. Selleks on vaadatud üle õppeprotsess ja hakatakse muutma sisemisi reegleid, et ameti sees saaks paremini töökohta vahetada. Näiteks, et saaks liikuda piirivalvest avaliku korra patrulli ja vastupidi.
Tollest n-ö horisontaalsest karjäärivõimalusest veel rääkides ütles Vaher, et üha enam leitakse, et kõik töötajad ei saa tulla sisekaitseakadeemiast, vaid võiksid tulla ka teistest valdkondadest.
