Riigikogulastel keelatakse lemmikloomade tööle kaasavõtmine
Reformierakonna fraktsiooni liige Eerik-Niiles Kross, kes on korduvalt oma lemmikut tööle kaasa võtnud, luges hämmastusega riigikogu kantselei poolt koostatud turvakorra eelnõu, mille järgi lemmikloomi riigikogu hoonesse tuua ei või.
Krossi sõnul on arusaadav, et koera ja kassi toomine riigikogu saali istungi ajal peab olema keelatud, nii nagu on sel ajal keelatud ka laste, ajakirjanike, meeleavaldajate ja üldse kõigi kõrvaliste isikute sisenemine.
Samas ei näe Kross probleemi, kui looma ei tooda istungisaali. "Kui riigikogu liige või ka riigikogu kantselei töötaja aga soovib või on sunnitud koera tööle kaasa võtma ja tagab, et koer ei sega riigikogu tööd, on hoitud tema tööruumis või näiteks fraktsioonis?" küsis Reformierakonna fraktsiooni liige.
"Uus kord liigitab koerad ja kassid "objektideks", mis pole riigkogu hoones lubatud, "sest riigikogu hoone on ka Eesti Vabariigi esindushoone". Minu kujutluses suhtub Eesti Vabariik koertesse ja kassidesse sõbralikult ja nende viibimine esindushoonetes (muidugi moel, mis tööd või korda ei häiri) tuleb Eesti Vabariigile ainult kasuks," leidis Kross.
Ta tõi välja, et Prantsuse parlament võttis hiljuti vastu seaduse, millega kinnitati loomadele teatavad õigused, näiteks õigus olla mitte koheldud kui asi. "Põhjenduseks toodi muuhulgas väide, et ei ole võimalik käsitleda elusloomi samaväärselt esemete ehk objektidega. Keegi ei ole veel kunagi näiteks seinakella piinanud."
Reformierakondlane märkis, et uue turvakorraga seoses saab arendada ka huvitavaid õiguslikke vaidlusi. "Näiteks täidab riigikogu liige kehtiva seaduse järgi oma ülesandeid vastavuses oma südametunnistusega. Kui riigikogu liikme südametunnistus ei luba tal koera üksi koju jätta, siis kuidas saab ta seaduslikult oma tööd teha? Riigikogu liikme mandaat on vaba. Mida teha riigikogu liikmega, kes ütleb, et ta ei saa oma tööd vabalt teha kui tal koer kabinetis seltsiks ei ole?"
Kross on veendunud, et nii nagu Eesti riik, peab ka Eesti riigikogu olema loomasõbralik. "Kindlasti teen ettepaneku lemmikloomade sisenemise keeldu mitte rakendada. Halvemaks ju koerad ja kassid meie töökeskkonda kindlasti ei muuda," märkis ta.
Marianne Mikko tunneb huvi, kuidas korraldada lemmiklooma hoidmist ööistungi ajal
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni liige Marianne Mikko ei ole oma koera kunagi riigikokku kaasa võtnud, kuid on mõelnud sellele, kui peaks toimuma ööistung. "Kuidas korraldada seda, kui on keegi, kes sõltub sinust - selleks on mu väike minišnautser - ja ma pean ööpäevaringselt riigikogus olema? Mismoodi korraldatakse tema söötmine, jootmine ja pissitamine," päris Mikko uut turvakorda kommenteerides.
Mikko tundis muret, et tekkida võib ekstreemolukord, kus keegi teine peale tema enda ei saa lemmiku eest hoolt kanda. "Institutsioon nagu parlament peaks tähendama üldiselt seda, et seal luuakse seadusloomet, aga ka seaduslooja ei ole n-ö robot ja kui keegi temast sõltub, siis kas näiteks loomakaitsjad ei või seadusloojat hakata pidama loomapiinajaks?" tõi ta äärmusliku näite.
SDE fraktsiooni saadik meenutas aega, kui peaminister Juhan Parts pidas oma kabinetis kassi. "Ma ei leia, et riigikogu liikmed peaksid olema paavstimad kui riigi väga tähtis inimene.
Uus sissepääsu- ja turvakord täpsustab loomade sissepääsu, kellaaegu ja parkimist
"Uude korda on tõepoolest plaanis sisse kirjutada, et lossi on keelatud siseneda loomade ja lindudega, välja arvatud juht- ja teenistuskoerad," kinnitas riigikogu kantselei direktor Maria Alajõe Delfile.
Tema sõnul on lemmikloomakeelu põhjuseks see, et Toompea loss on lisaks riigikogu tööhooneks olemisele ka Eesti riigi esindushoone, kus käib väga palju külalisi. "Seetõttu peab kantselei mõistlikuks, et hoonesse ei tuldaks lemmikloomadega," ütles Alajõe.
Riigikogu kinnistute sissepääsu- ja turvakorra muudatused on enamasti sissepääsu korda täpsustavad, millega pannakse kirja seni toimiv praktika ning need ei too endaga kaasa suuri muutusi. "Korra uuendamist on soovitud juba pikka aega, sest senine kord on raskesti loetav ja pole üheselt arusaadav, tekitades nii asjatut segadust," selgitas Alajõe.
Kantselei direktori kinnitusel kirjutatakse uues projektis lahti ka riigikogu istungisaali sisenemine, Pika Hermanni torni külastamine ja postisaadetiste kontroll, mis varasemas sissepääsukorras ei olnud otseselt reguleeritud, vaid toimis muudel alustel.
"Istungite külastamise lõppaega on viidud ühetaoliselt kella 17-ni, samamoodi on ekskursioonide kõige hilisemaks lahkumisajaks märgitud 17.00, mille puhul oli varem reguleeritud vaid sissepääs kuni 16-ni. Kellaajad on tugevamalt seotud kantselei tööpäeva lõpuga, milleks on 17.15," rääkis ta.
Ametist tuleneva sissepääsu õigust on laiendatud endistele riigikogu esimeestele ja vabariigi presidentidele, lossis töötamisest tuleneva sissepääsuõigusega isikute nimekirja lisati ka praktikandid, kes saavad ajutise pääsme. "Samuti on plaanis uues korras täpsustada lossiõuele sõitmist, sõidukite kontrollimist ja parkimiskorraldust," lisas Alajõe.
