Riigikogulased saavad heldelt palka

Eesti on Riigikogu liikmete palgataset silmas pidades üks Euroopa jõukamaid riike, sest siin saavad keskmise palga suhtes saadikud teiste riikidega võrreldes hulga suuremat töötasu.

Eestis saavad Riigikogu liikmed vähemalt neli keskmist palka ehk tänavu 28 508 krooni kuus, kirjutab Postimees. Keskmise palga tõusuga suureneb palk veel valitsuse ja riigikohtu liikmetel, riigikontrolöril, õiguskantsleril, ringkonna-, maa-, linna- ja halduskohtunikel.

Enamikus Euroopa riikides on määratud parlamendiliikmetele ja riigi tippametnikele kindlad palganumbrid, mida ei kõiguta ka suuremad hüpped riigi elanike sissetulekutes. Keskmise palgaga seotud kõrgete riigiametnike palgasüsteem on spetsialistide hinnangul ajast ja arust, kuna see suurendab ebavõrdsust ja süvendab rikaste ja vaeste sissetulekute erinevusi.

Sellist luksust nagu Eestis, kus Riigikogu liikme sissetulek on vähemalt neljakordne keskmine palk, lubavad endale Euroopas vaid kaks riiki — Poola, kus parlamendiliikme palk ei ole küll keskmise palgaga seotud, ent ulatub samuti nelja keskmise palgani, ning Sloveenia, kus parlamendi liige teenib viis keskmist palka.

Enamikus Lääne-Euroopa riikides teenivad saadikud ligikaudu 1,5–2,5 korda enam kui riigi keskmise töötasu saaja.

Riigikogu sotsiaaldemokraadist liikme Eiki Nestori sõnul pärineb praegune palgasüsteem ülemnõukogu ajast. “See süsteem on küllaltki rumal, sest siit võib järeldada, nagu Riigikogu liige oleks näiteks neli korda targem kui keskmine eestlane.” Nestori sõnul vihastab inimesi eelkõige just see neljaga korrutamine.”

Vahepeal oli isegi olukord, kus pelgalt kollektiivse poliitilise vastutusega rahvaasemikud teenisid rohkem kui ministrid. “See pole töömahtu ja vastutust arvestades loogiline,” ütles Nestor.

Samas märkis ta, et Riigikogu palgasüsteemi muuta pole sugugi kerge, sest algatuse tegijat kahtlustataks kohe odava populaarsuse otsimises. “Kuid süsteemi muutmiseks on ammu aeg käes ning loodan, et see ka järgmisel Riigikogu koosseisul õnnestub ning neile määratakse kindel summa neljaks aastaks.”

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe reformierakondlase Andres Lipstoki sõnul pole palgasüsteemi muutmiseks põhjust. “Sellise ettepanekuga pole siiani ka keegi veel välja tulnud.”

Riigikogu keskerakondlasest liikme Evelyn Sepa sõnul ei ole peamine mitte see, kuidas midagi arvutatakse, vaid see, milline on tulemus. “Tundub, et selleteemalisi vaidlusi Riigikogus ei pidurda mitte inimeste omakasu, milles neid sageli kahtlustatakse, vaid ilmselt arusaam, et võttes ette kogu avaliku sektori palgasüsteemi, mis on üksteisest sõltuvuses ja millest 101 inimese oma moodustab vaid protsendi murdosa, võivad vastused põhiküsimusele “kui palju?” osutuda avaliku arvamuse ootustele vastupidiseks ja üle jõu käivateks.”