„Tegemist on humoorika klipiga, oluline on, et tegu on Eesti mööblitootjaga ja teisalt see, et tegemist on sellise pisimängufilmiga, mida oli huvitav kaasa teha. Minu roll on olla aastal 1986 sportlane Kalevi dressis imemehe MacGyveri soengu ja vuntsidega, kes joob Sajaanide limonaadi ja vaatab kokandussaadet. See kokandussaade sellele sportlasele, korvpallurile ei sobi ja ta läheb nuppe keerama ja ootamatult keerab tänapäevase kokandussaate ette – selline on lühiklipi süžee,“ tutvustas Vakra.

Riigikogu liikme hea tava ütleb, et riigikogu liige peab vältima olukordi, kus võib kahtluse alla sattuda tema otsuste erapooletus ja tekkida erahuvide teenimise mulje.

Vakra ütles, et ta küll kahtles enne klipis osalemisele jaa-sõna andmist, kuid esmased põhjused kõhklusteks polnud seotud eetilise dilemmaga. „Kõigepealt seadsin kahtluse alla, eestlaslikult tagasihoidlikult, oma sobivuse ja oskuse näidelda,“ rääkis Vakra. Teine aspekt, mida ta enne nõustumist hakkas välja selgitama, oli klipi sisu. Ta soovis nimelt veenduda, et see oleks nii talle kui ka vaatajale huvitav. „Kolmas see, et tegemist oleks mõistliku ja eestimaise tootega,“ sõnas Vakra.

Kas saadik kõhkles aga ka selles, kas riigikogulasel on üldse paslik ühe ettevõtte reklaamklipis osaleda? „Muidugi mõtlesin, see oli üks vaatenurki ja üks kaalukeel, miks ma seda ka tegin. Tuli välja, et minu olematut näitlejameisterlikkust ka tasustatakse. Mul on au olla Eesti Invaspordi Liidu president, selle toreda päeva eest saadava raha ma annetan Eesti ratastoolitennisistidele, nii et tegime sellest ühtlasi ka heategevusprojekti,“ selgitas Vakra.

Poliitikud on varemgi reklaamides osalenud, kuid neilgi kordadel on tõusnud küsimus, kas see on ikka eetiline.

„Ma usun, et kõik need, kes seda klippi vaatavad, saavad aru, et tegemist on rõõmsameelse ja humoorika naljaga, mis lisaks teenib ratastoolitennisistide huve. Loomulikult, kes on pahatahtlik, võib näha igas asjas kurja karvast kätt,“ vastas Vakra küsimusele, kas tema tegevus ei teeni erahuve.

Küsimusele, kas nõnda ei eelista saadik üht ettevõtet teisele, vastas Vakra, et temal kodus pole Mööblimasina, kellele reklaam tehti, kööki, kuid loodetavasti need, kes tulevikus köögi tellivad, valivad selle Eesti tootjatelt. „Ma loodan, et see reklaam paneb eelistama eestimaist toodangut,“ sõnas Vakra.

„Ma arvan, et esiteks inimesed ei osta igapäevaselt endale kööke ega telli mööblit kööki, ja teiselt poolt on tegu sotsiaalmeedias levitatava ägeda filmiklipiga, mis on humoorikas ja ei teeni metsikult klassikalises mõttes igapäevast müügiargumenti, sest tegu on pigem branding’u ja firma omanikele endale fun projektiga. Põhimõtteliselt oli tore ettevõtmine sõpruskonnaga , kus mind veendi kaasa lööma ja kaasa näitlema,“ lisas Vakra, kes enda sõnul sai klipis kaasa löömisega palju teadmisi juurde.

Poliitikud on varemgi reklaamides osalenud, kuid neilgi kordadel on tõusnud küsimus, kas see on ikka eetiline. Vakra sõnas, et seetõttu oli tema jaoks just reklaami kunstilise osa roll oluline.

Univer & Viitungi produtsent ja režissöör Margus Univer ütles Delfile, et 50-sekundilise reklaamklipi avalikustamine on plaanis aprilli alguses.