Riigikogulane Aivar Riisalu oleks nõus poole väiksema palga eest Eesti Energiat juhtima
Riigikogu liige Arto Aas (RE) ütles ETV saates "Foorum", et tal on raske aru saada nendest riigiettevõtete juhtidest, kes samal ajal kui nad pidid oma töötajate palku kärpima, võtsid ise vastu tulemustasu. Ta lisas, et nii mõneski ettevõttes alustas nõukogu aga just oma palkade kärpimisega enne kui kärbiti töötajate palku.
Aas, kes on ka Tallinna Lennujaama ja Eesti Loto nõukogu liige, kõneles, et tippjuhtide palk rahvusvahelisel turul ongi hästi kõrge ja Eesti tippjuhid võivad minna tööle välismaale. Näitena toodi Eesti Energia endine juht Gunnar Okk.
Reformierakondlane pidas võimalikuks, et kui kehtestada riigifirmade juhtidele palgapiirangud, siis leiavad nad töö mõnes erafirmas või välismaal.
Aasa hinnangul võimendatakse probleeme üle. Ta möönis, et riik on saanud kogemuse, et monopoolseid ettevõtteid erastada on rumalus, ainuke õige võimalus on turg avada.
Samuti loetles ta Eesti Energia tulemusi, mille alusel juhtidele kõrget palka makstakse – ettevõtte kiire kasv, eksport, suur käive, riigile makstud dividendid. „Tavainimest aga ajab vihale see, et elektri hind tõuseb ja pärast tormi pole elektrit mitu päeva,“ lausus ta.
Riisalu on nõus Eesti Energiat juhtima poole väiksema palga eest
Keskerakondlane Aivar Riisalu ironiseeris, et ta oleks nõus viima oma CV Reformierakonna kontorisse, kui ta saaks näiteks energiafirma juhi koha praegusega võrreldes poole väiksema palga eest.
Keskerakonna ettepanek on, et presidendi palgatase võiks olla üleüldise palgataseme algus ja sellest rohkem ettevõtete juhid palka ei tohiks saada. Riisalu rõhutas, et riigiettevõtete juhid võiksid palka hakata saama sel päeval kui teenus on kvaliteetne.
„Tee miinimumpalka saavale inimesele selgeks, et kellegi palk on 100 000 krooni,“ rääkis Riisalu. „Veel vähem saab ta aru sellest, et kellegi palk on 200 000 krooni kuus.“
Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandeli sõnul on riigiettevõtete juhid ebavõrdses seisus teistega võrreldes, sest eraettevõtete juhtide palkasid ei avalikustata ja meil puudub võrdlusmoment.
Mandel tõi võrdluseks Soome energiafirma Fortum, mis on kaheksa korda Eesti Energiast suurem ja mille juhi palk on 17 korda Eesti Energia juhi palgast suurem.
Ka Mandel ei usu ülempiiri kehtestamise mõttekusse, sest riigiettevõtete juhid konkureerivad teiste ettevõtetega.
Ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga leidis, et ettevõtete juhtide palkade avaldamisel peaks nõudeid muutma, et need avalikustatakse ühtedel alustel. Praegu need erinevad.
Kas poliitikute osalemine riigifirmade nõukogudes tuleks keelustada?
Mandel pidas mõistlikuks, et nõukogus on kompetentsed ametnikud ning võib-olla ka mõni poliitik.
Arto Aas tõdes, et riigile kuuluvad ettevõtted on nagunii riigi kontrolli all.
Riisalu sõnul võiksid riigikogu liikmed osaleda ettevõtete nõukogudes, kuid ilma lisatasuta. „Riigikogu liikme palk on piisavalt suur, et nad ka ettevõtte nõukogus võiksid tõsiselt vaeva näha,“ ütles Riisalu.
Ta võrdsustas parlamendi ettevõtte nõukoguga ja valitsuse ettevõtte juhatusega. Ta samas märkis, et Keskerakonna ametlik seisukoht on see, et poliitikud ei pea nõukogude töös osalema.
