Riigikogu võttis vastu uue pärimisseaduse (täiend)

Riigikogu võttis 55 poolthäälega vastu valitsuse algatatud pärimisseaduse, mille peamiseks uuenduseks on automaatne pärimisõigus, kus hoopis pärandist loobumiseks peab pärija avaldama tahet.

Võrreldes kehtiva pärimisseadusega on üheks põhimõtteliseks muudatuseks pärandvara nn. vastuvõtusüsteemi asendamine nn. loobumissüsteemiga, teatas riigikogu pressitalitus.

Kehtiva õiguse kohaselt läheb pärandvara pärijale üle üksnes juhul, kui pärija pärandi vastu võtab.

Loobumissüsteemi puhul kaasneb seadusest tulenev pärimisõigus automaatselt ja pärandist loobumiseks tuleb avaldada oma sellekohast tahet.

Käesoleva seaduse kohaselt avaneb pärand pärijale pärandaja surmapäeval.

Reformierakondlane Väino Linde oli aga ETV uudistesaates “Aktuaalne kaamera” uue seaduse suhtes kriitiline, sest tema arvates muudab see pärimise keerulisemaks ning pärijate jaoks kallimaks. Linde kriitikaga on nõus ka opostisioonisaadikud.

“Kui Väino Linde on sellel veendumusel, et tema eelistaks juristina seda süsteemi nii nagu ta praegu on, siis mina tema seisukohta austan, kuid Eestit tervikuna silmas pidades pooldan uuele süsteemile üleminekut,” ütles riigikogu õiguskomisjoni reformierakondlasest liige Hanno Pevkur.

Pevkuri sõnul tähendab uue pärimisseaduse vastuvõtmine positiivset muutust Eesti eraõiguses.

„Üleminek pärandvara vastuvõtusüsteemilt loobumissüsteemile on kindlasti kaasaegsem lahendus pärimisasjade lahendamisel. Kui siiani läks pärandvara pärijale üle üksnes juhul, kui pärija pärandi vastu võttis, siis uue loobumissüsteemi puhul kaasneb seadusest tulenev pärimisõigus automaatselt ja pärandist loobumiseks tuleb avaldada oma sellekohast tahet,“ märkis Pevkur.

Samuti on Pevkuri arvates oluline see, et uus seadus välistab eemalviibivate pärijate mahasalgamise, mis tänases praktikas on kahjuks suhteliselt levinud.

Uus pärimisseadus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril.

Seaduse vastu hääletas 31 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.