Põhiseaduskomisjoni algatatud riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt tuleb komisjoni istungi protokollis kokkuvõtlikult kajastada komisjoni istungi käiku ja vastuvõetud otsuste ning seisukohtade kujunemist. Istungil sõna võtnud inimeste seisukohti refereeritakse nimeliselt ning samuti kantakse nimeliselt protokolli hääletamistulemused.

„Uued nõuded protokollidele muudavad komisjonide töö ja seeläbi kogu riigikogu töö läbipaistvamaks,“ ütles põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet. „Kui inimeste seisukohad ja hääletustulemused saavad protokollidesse nimeliselt kirja, siis annavad need selgema ülevaate komisjonis toimunud arutelust, seal esitatud seisukohtadest ja otsuse kujunemisest.“

Laanet märkis, et seni ei olnud komisjonide protokollidele kehtestatud selgeid nõudeid, mistõttu komisjonid tegid neid erinevalt.

Seadus täpsustas ka huvigruppide kaasamist komisjoni töösse ning edaspidi kaasab komisjon eelnõu arutellu need asjassepuutuvad huvigrupid, kes olid kaasatud eelnõu ettevalmistamisel ja kes soovivad osaleda eelnõu arutelul. Seadusemuudatuse eesmärgiks on muuta riigikogu töö kaasavamaks ja avatumaks. Kaasamine võib hõlmata näiteks huvigruppide informeerimist eelnõu menetlemisest, arvamuse küsimist ja istungile kutsumist seisukohtade tutvustamiseks.

Samuti täpsustab seadus riigikogu otsuste jõustumist. Seaduse kohaselt jõustub riigikogu otsus allakirjutamisega, kui otsuses eneses ei sätestata teist tähtaega.

Seadus täiendas ka ühe lugemisega arutatavate riigikogu otsuse eelnõude loetelu, kuhu lisati riigikogu eri-, uurimis- või probleemkomisjoni liikmete või asendusliikmete vahetamise eelnõu, sest nende puhul ei ole otstarbekas ega vajalik läbi viia mitut lugemist. Muudatuse elluviimisel sujuks liikmete vahetus kiiremini.

Seaduse poolt hääletas 61 saadikut ja vastu 27. Erapooletuid ei olnud.