Riigikogu võttis vastu defitsiidis eelarve
Eesti riigieelarve on ametlikult defitsiidis esmakordselt.
Võrreldes tänavuse riigieelarvega, mille maht on koos kahe lisaeelarve ja välisabiga 35,66 miljardit krooni, kasvab tuleva aasta riigieelarve tulude maht 7,77 protsenti.
Riigieelarve vastuvõtmise poolt hääletas 48 riigikogu liiget, vastu oli 36, erapooletuks ei jäänud keegi.
Valitsus lubas riigieelarve defitsiiti pensionireformi teise samba käivitamiskuludele viidates. Ühtlasi hoiab valitsus keskvalitsuse kulusid nii palju kokku, et saaks kaetud kohalike omavalitsuste 380 miljoni kroonine defitsiit.
Tegelik pensionireformist tingitud lisaraha vajadus osutus pensionireformiga liitunute oodatust arvukama hulga tõttu 213 miljoni krooni võrra suuremaks. Alates riigieelarve eelnõu eelmisest lugemisest on selle summa — 213 miljoni krooni — ulatuses eelnõus kulusid kärbitud.
Pea kõigi ministeeriumide tegevuskulusid on kärbitud keskmiselt ühe protsendi võrra, tegevuskulusid ei kärbita vaid haridus-, sotsiaal- ja kultuuriministeeriumil. Suurimad kärped ministeeriumidest on ette nähtud rahandusministeeriumis ning justiitsministeeriumis.
Lisaks otsustas valitsus teha riigieelarves eelnõu kulude ümberjaotust 63 miljoni krooni ulatuses.
Muudatusettepanekuid laekus eelnõu kolmandaks lugemiseks rahanduskomisjonile kokku 82.
Tuleva aasta riigieelarve tulude kogumaht kasvab selle aasta eelarvetuludega võrreldes 7,77 protsenti, maksutulude prognoos — kasv 9,2 protsenti — ligineb aga majanduse oodatavale nominaalkasvule, mis on tuleval aastal 9,8 protsenti. Tulumaksu kasvuks ootab aga valitsus 10,7 ja sotsiaalmaksu kasvuks 10,4 protsenti.
Maksutulusid ootab riik tuleval aastal kokku 33,38 miljardit krooni võrrelduna 30,58 miljardiga tänavu koos kahe lisaeelarvega.
Tulumaksu laekumise prognoos on 4,8 miljardit võrrelduna 4,4 miljardiga tänavu. Sotsiaalmaksu laekumiseks on kavandatud 13,953 miljardit krooni, mis suureneb tänavuselt 12,643 miljardilt 10,36 protsendi võrra.
Suurima eraldiseisva kulu moodustab riigieelarves sotsiaalvaldkond, mille maht kasvab võrreldes tänavusega 8,8 protsenti ehk 1,4 miljardit krooni. Valdkonniti kasvavad enim riigikogu ja kaitseministeeriumi kulud, oluliselt kasvab ka kohalike omavalitsuste toetusfond, samuti põllumajandusministeeriumi kulud.
Riigieelarve näeb ette ka õpetajate palgatõusu kaheksa protsenti, lisaks eraldatakse 100 miljonit krooni riigi- ja munitsipaalkoolide haridus- ja kultuuritöötajate palga ühtlustamiseks. Tõuseb ka politseinike palk.
Riigieelarve näeb ette tänavu 1. septembrist kehtestatud algkoolilaste tasuta koolitoidu tagamise jätkumise ka järgmisel eelarveaastal. Rahandusminister Harri Õunapuu ütles riigikogu ees, et tänu tänavustele väga headele maksulaekumistele, mille ülejääk suunatakse seaduse kohaselt stabiliseerimisfondi, peab ta võimalikuks kaaluda uue aasta algul see eesmärk ka lähiajal teoks teha.
“Rahandusministeeriumil ei ole rahapuud. Kõik see raha, mida oleme saanud kasutada meie riigi arenguks ja mitme uue algatuse kehtestamiseks, on tulnud maksumaksjatelt,” märkis Õunapuu.
Tänavu vastu võetud kahe lisaeelarve maht oli kokku üle miljardi krooni ning augustikuise prognoosi põhjal oli oodata aasta lõpuks veel umbes miljardikroonist ülejääki. Vastavalt seadusele tuleb ülejääk suunata stabiliseerimisfondi võimalike halvemate aegade tarbeks.
“Olen kindel, et riigieelarve arvestab parimal kombel meie tänaseid vajadusi ja võimalusi,” ütles Õunapuu.
Peale ministri riigieelarvet riigikogu ees kaitsnud koalitsooni esindajad kinnitasid samuti, et tuleva aasta eelarve on hea ja jätab ka võimalikule uuele valitsuskoalitsioonile mängumaad, kui majanduses just midagi katastroofilist ei juhtu.
Riigikogu opositsioon hindas eelarvet kõigi aegade halvimaks, kuna selles ei ole mindud ühelegi kompromissile. Opositsiooni hinnangul on tegemist täiesti ebademokraatliku eelarvega, kus on arvestatud vaid valitsuskoalitsiooni huvidega.
