Riigikogu võttis menetlusse maksumuudatustega seotud eelnõud

 (15)
riigikogu
Foto: Andres Putting

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse seitse eelnõu.

Valitsuse 25. mail algatatud sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (41 SE).

Eelnõu näeb ette sotsiaalmaksumäära langetamise, maksuvaba tulu ja välislähetuste päevamäära suurendamise, renditulu maksustamise reeglite sisseviimise, lastetoetuste suurendamise, maksustavast tulust mahaarvamisega seotud reeglite muutmise ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi muudatused. Samuti majutusasutuste käibemaksumäära tõstmise.

Eelnõuga kehtestatakse sotsiaalmaksu määraks senise 33 protsendi asemel 2017. aastal 32,5 protsenti ja 2018. aastast alates 32 protsenti. Maksumuudatuste tulemusena väheneb ettevõtete maksukoormus 2017. aastal 40,5 miljoni euro võrra ja alates 2018. aastast 86 miljoni euro võrra. Seadusemuudatus ei avalda mõju pensionisüsteemi ega Haigekassa tuludele, sest sätestatakse kompensatsioonimehhanism, millega väiksem maksulaekumine kaetakse täies ulatuses muude riigieelarve tulude arvelt.

Tulumaksuseaduse muudatustega suurendatakse maksuvaba tulu järk-järgult nelja aasta jooksul 205 euroni kuus aastaks 2019 (170 euroni aastal 2016) ja tõstetakse pensioni maksuvaba osa, et tagada keskmise pensioni tulumaksuvabastus.

Ühtlasi suurendatakse ka välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära 50 euroni (esimese 15 päeva eest on maksuvaba 50 eurot, sealt edasi 32 eurot), et töötajate välislähetusega seotud täiendavad igapäevakulud saaks jätkuvalt hüvitada maksuvabalt. Maksuvaba päevaraha piirmäär on olnud samal tasemel ehk 32 eurot aastast 1994.

Eelnõu korrastab renditulu maksustamise reegleid ja sätestab füüsilisele isikule eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist arvestusliku mahaarvamise üürimisega seotud kulude katteks. Eluruumi üürilepingu alusel saadud tulust arvatakse tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha 20 protsenti ilma kuludokumente esitamata.

Laste ülalpidamise eest saadav täiendav maksuvaba tulu alates teisest lapsest seotakse lahti üldise maksuvaba tulu määrast. Seoses lastetoetuste ja üldise maksuvaba tulu suurendamisega jäetakse seaduses laste ülalpidamisega seotud täiendav maksuvaba tulu 2015. aastal kehtivale tasemele, mis on 154 eurot kuus ehk 1848 eurot aastas teise ja iga järgneva lapse kohta.

Füüsilise isiku maksustatavast tulust lubatud mahaarvamiste kogusummat vähendatakse 1920 eurolt 1200 eurole. Muudatus puudutab alates 2016. aastast makstavate eluasemelaenu intresside, koolituskulude ning tehtavate heategevuslike kingituste ja annetuste tulust mahaarvamise õigust.

Seejuures loobutakse annetuste mahaarvamise piirangust (kuni 5% maksustatavast tulust pärast maksuvaba tulu, eluasemelaenu intresside ja koolituskulude mahaarvamist) ning annetuste mahaarvamisel jääb kehtima üksnes üldine piirmäär. Eelnõuga kaotatakse täiskasvanute hobikoolitusega seotud kulude tulumaksusoodustus. Tasemekoolitusega seotud ja kuni 18-aastaste noorte huviharidusega seotud kulude mahaarvamise õigus säilib.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi muudatused on osa valitsuse kavast piirata alkoholi ja tubaka tarbimist ja nihutada maksukoormust tööjõult tarbimisele. Samuti ühtlustatakse energiakandjate maksustamist lähtuvalt nende otstarbest ja energiasisaldusest.

Eelnõuga asendatakse 2016. aastaks planeeritud 10-protsendiline aktsiisimäära tõus alkoholile 15-protsendilise aktsiisimäära tõusuga 1. veebruarist 2016. Tubakaaktsiisi tõstetakse lisaks varem kehtestatud viiele protsendile veel kolm protsenti aastatel 2016–2018, samas 2016. aasta tõus jõustub 1. juunil 2016 ehk pool aastat hiljem, kui kehtiv seadus seda ette nägi. Samuti tõuseb alkoholi- ja tubakaaktsiis 2019. ja 2020. aastal 10 protsenti, v.a veiniaktsiis, mis tõuseb 20 protsenti. Kääritatud joogi aktsiisimäära tõstetakse samuti 20 protsenti, et see oleks ühesugune veini aktsiisimääraga.

Bensiinide aktsiisimäära tõstetakse 10 protsenti kolmel järgneval aastal. 1. jaanuarist 2016 tõstetakse diislikütuse aktsiisimäära 14 protsenti ning 10 protsenti aastatel 2017–2018. Et nende kütuste energiasisaldust arvestades võrdsemalt maksustada kahte levinumat mootorikütust – diislikütust ja bensiini, on diislikütuse aktsiisimäära tõus tuleval aastal suurem. Kerge kütteõli aktsiisimäära tõstmisel järgitakse täpselt diislikütuse aktsiisimäära tõuse. Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär on alates 2016. aastast 27 protsenti diislikütuse määrast.

Loe veel

Raske kütteõli aktsiisimäär tõstetakse 15,01 eurolt 58-le eurole 1000 kg kohta ning põlevkivikütteõli aktsiisimäär tõstetakse 15,01 eurolt 57-le eurole 1000 kg kohta aastast 2016.

Soojuse tootmise eesmärgil kasutatavate tahkete kütuste ehk kivisöe, pruunsöe, koksi ja põlevkivi aktsiisimäär tõuseb 0,3 eurolt 0,93 eurole nende kütuste ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta aastast 2016.

Aktsiisimäärade muutuste toel kasvavad riigieelarve tulud 2016. aastal kokku ligikaudu 111 miljoni euro võrra.

Käibemaksuseaduse muudatusega tõuseb majutusasutuste käibemaksumäär seniselt 9 protsendilt 14 protsendile aastast 2017. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 25. mail algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõu (40 SE).

Eelnõuga nähakse madalat palka saavatele töötajatele ette iga-aastane tagasimakse, mis motiveerib inimesi töötama ning kasvatab madalat palka teenivate inimeste sissetulekut.

2017. aastal saavad toetust taotleda isikud, kelle tulu jääb 2016. aastal alla 7782 euro. Neid inimesi on prognoosi järgi 103 600. Tagasimakset saab taotleda täisealine inimene, kes taotluse esitamisele eelnenud aasta jooksul on töötanud täistööajaga vähemalt kuue kalendrikuu jooksul.

Tagasimakse suurus sõltub olulisel määral teenitud sissetulekust, töötatud kuude arvust ning sissetuleku struktuurist. Seetõttu võib iga inimese tagasimakse olla erinev. Näiteks juhul kui inimene töötab 2016. aastal täistööajaga, tema palgaks oleks 410 eurot ja ta ei saa muid tulusid ega kasuta muid maksuvabastusi peale maksuvaba tulu, on tema prognoositav tagasimakse 45 eurot iga töötatud kuu eest ehk ligi 540 eurot aastas.

Tagasimakse summa sissetuleku kasvades suureneb ning on sarnase näite järgi suurim 480 euro suuruse brutokuupalga juures (59 eurot kuus), sellest suurema sissetuleku puhul hakkab tagasimakse summa vähenema ning jõuab nulli 649 euro suuruse brutokuupalga juures.

Tagasimakset saab esimest korda taotleda 2017. aastal koos füüsilise isiku 2016. aasta tuludeklaratsiooni esitamisega. Tagasimakset administreerib maksu- ja tolliamet ning tagasimakse maksmine toimub sarnaselt enammakstud tulumaksu tagastamisega hiljemalt 30. juuniks. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 25. mail algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (36 SE).

Muudatused puudutavad regionaalhalduse ja -arengu, ruumilise planeerimise ning konkurentsijärelevalvega seotud valdkondi. Eelnõuga nimetatakse Põllumajandusministeerium ümber Maaeluministeeriumiks. Siseministeeriumist viiakse Maaeluministeeriumisse alates 1. jaanuarist 2016 üle selliste regionaalsete programmide elluviimine, mis on seotud maaelu arendamisega. Siseministeeriumist viiakse regionaalhalduse, -arengu ja ruumilise planeerimise valdkond üle rahandusministeeriumi vastutusalasse alates 1. septembrist 2015. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist viiakse konkurentsijärelevalve poliitika kujundamine ja konkurentsiamet ülesannete sõltumatu täitmise suurendamiseks üle justiitsministeeriumisse alates 1. septembrist 2015. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 25. mail algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (38 SE).

Eelnõu näeb ette tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks lapsetoetust pere esimese ja teise lapse kohta 60 euroni kuus ning toetatakse iga kolme ja enamat last kasvatavat perekonda täiendavalt 200 euro suuruse lasterikka pere toetusega.

Eelnõu kohaselt on alates 1. jaanuarist 2016 lapsetoetuse suurus 50 eurot, alates 1. jaanuarist 2018 on lapsetoetuse suurus 55 eurot ning alates 1. jaanuarist 2019 tõuseb see 60 euroni. Lapsetoetuse suurus alates kolmandast lapsest peres ei muutu ning seda makstakse endiselt 100 eurot lapse kohta. Kolme- ja enamalapselistele peredele luuakse uus peretoetus – lasterikka pere toetus, mida makstakse peredele, kus kasvab vähemalt kolm lapsetoetusele õigust omavat last. Senine seitsme ja enamalapselise pere vanema toetus eraldi liigina kaotatakse ning integreeritakse lasterikka pere toetuse sisse. Sellest tulenevalt diferentseeritakse lasterikka pere toetuse suurus peres kasvavate laste arvu järgi – kolme kuni kuut last kasvatavale perele on see 200 eurot, seitset ja enamat last kasvatavale perele on see 370 eurot. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 25. mail algatatud Euroopa Kosmoseagentuuri asutamise konventsiooniga ühinemise ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise Eesti ühinemist Euroopa Kosmoseagentuuri asutamise konventsiooniga käsitleva kokkulepe ratifitseerimise seaduse eelnõu (39 SE).

Eelnõu näeb ette ühinemise Eesti Euroopa Kosmoseagentuuri (European Space Agency ehk ESA) asutamise konventsiooniga ning Eesti ja ESA vahelise Eesti ühinemist ESA asutamise konventsiooniga käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise.

ESA liikmeks saamine toob tulu nii ettevõtjatele kui ka teadus- ja arendusasutustele, seda nii ESA suunatud hangete kaudu kui ka ESA avalikes pakkumiskutsetes võitjaks osutumisel. Lisaks otsesele tulule tõstab ESA tegevuses osalemine ettevõtete tuntust rahvusvahelisel tasandil, võimaldab ettevõtetel liikuda väärtusahelas ülespoole, lülituda olulistesse tarneahelatesse ning võtta kosmoserakendusi kasutusele maapealses majanduses.

ESAga ühinemine toob Eestile kohustuse panustada selle eelarvesse, kuid toob kaasa ka võimaluse Eesti ettevõtetel osaleda ESA hangetes. Tasuda tuleb ühekordne erimakse 600 000 eurot, millele lisandub iga-aastane sissemakse 870 000 eurot. Sellest 500 000 eurot kasutab agentuur üleminekuperioodil (2016–2022) suunatud hangete tegemiseks Eesti ettevõtjatele ning teadus- ja arendusasutustele. 260 000 eurot läheb ESA üldkuludesse ning 50 000 eurot ESA kanderakettide üleslennutamiseks vajaliku taristu ülalpidamiseks. Allesjäänud 60 000 euro ulatuses saavad Eesti ettevõtjad ning teadus- ja arendusasutused teha pakkumisi ESA kohustuslikes teadusprogrammides. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikohtu esimehe 21. mail esitatud Riigikogu otsuse "Riigikohtu liikme Jüri Ilvese kohtunikuametist vabastamine" eelnõu (34 OE) näeb ette vabastada Jüri Ilvest kohtunikuametist alates 18. jaanuarist 2016 tema enda soovil seoses pensionile jäämisega. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikohtu esimehe 21. mail esitatud Riigikogu otsuse "Paavo Randma Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu (35 OE) näeb ette nimetada Paavo Randma Riigikohtu liikmeks alates 1. septembrist 2015.

Randma sündis 18. jaanuaril 1977 Tartus. Ta lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna aastal 2000 ning omandas 2011. aastal samas ka doktorikraadi. Lisaks on Randma ennast täiendanud Kieli ülikoolis Saksamaal. Alates 1999. aastast on Randma olnud seotud kohtusüsteemiga töötades esmalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi nõunikuna (1999–2007) ja seejärel Tallinna Ringkonnakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu kohtunikuna (alates 2007). Põhitöö kõrval on ta pidevalt juhendanud karistusõiguse üld-ja eriosa seminare Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Paavo Randma on kogenud jurist, kelle senine töö peegeldab sügavaid õigusalaseid teadmisi. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare