Enne lõpphääletust rääkis ka riigihalduse minister Arto Aas. Ta ütles, et haldusreform juba käib ja enamik Eesti omavalitsusi juba peab ühinemisläbirääkimisi.

Aas ütles, et valitsus jätkab järgmiste sammudega, mis puudutavad omavalitsuste koostööd, funktsioone ja rahastamist. Ta ütles aga, et selle eelduseks on omavalitsuste ühinemine.

Enne lõpphääletust palus IRLi liige Priit Sibul 10minutilist pausi, sest IRL on haldusreformi oodanud 10 aastat ja nüüd võiksid teised oodata 10 minutit, et mõelda haldusreformi toetamise peale.

„Haldusreformi näol on tegemist riigireformi esimese sammuga,“ ütles põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet. „Me peame minema edasi Eesti riigivalitsemise tõhustamise ja uute ideede leidmisega.“ Põhiseaduskomisjon moodustas mai lõpus riigireformi juhtrühma, kuhu kuuluvad kõikide riigikogu fraktsioonide esindajad.

Valitsuse algatatud haldusreformi seaduse eelnõu sisaldab endas haldusreformi läbiviimise aluseid ja korda ning see määrab ära kohaliku omavalitsuse miinimumsuuruse ja sellega seotud erandid. Haldusreformi eesmärk on omavalitsuste moodustumine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid.

Seaduse kohaselt peaks kohalikus omavalitsuses elama üldjuhul vähemalt 5000 inimest. 80 protsendil Eesti omavalitsustest on elanikke täna vähem kui 5000.

Vastavalt eelnõule on kohalikel omavalitsustel kuni 2016. aasta lõpuni aega vabatahtlikeks ühinemisteks ning valitsus maksab sellistele omavalitsustele ühinemistoetust. Ühinemistoetusteks on ühtekokku ette nähtud kuni 80 miljonit eurot.

Kui ka pärast vabatahtlikke ühinemisi on jätkuvalt kriteeriumitele mittevastavaid omavalitsusi, teeb valitsus neile tuleval aastal esmalt ettepaneku vabatahtlikuks ühinemiseks ning kui ka see ei anna tulemust, siis ühendab need omavalitsused.

Riigikogu võttis täna vastu ka nn kahe tooli seaduse, mis võimaldab riigikogu liikmetel kuuluda kohalike omavalitsuste volikogudesse. Jällegi toetasid seda koalitsioonisaadikud, opositsioon oli vastu.

Riigikogu võttis täna samuti vastu erakooliseaduse muudatuse, mis pikendab mõned aastad erakoolide rahastamist, aga piirab toetuse mahtu. Selle poolt hääletasid lisaks koalitsioonisaadikutele ka mõned opositsioonisaadikud.