Riigikogu vaidles vanemapalga pärast

Riigikogus kolmapäeval alanud ning üle südaöö kestnud istungil läbis teise lugemise valitsuse algatatud vanemahüvitise seaduse eelnõu, ehkki Keskerakond ja Mõõdukad tegid ettepaneku eelnõu lugemine katkestada.

Keskerakondlaste ja Mõõdukate ettepanekut pooldas 29 ja vastu oli 49 riigikogu liiget, seega lõpetati eelnõu teine lugemine hoolimata kolmandiku riigikogulaste vastuseisust.

Keskerakonna ning Mõõdukate liikmetele ei meeldinud vanemahüvitise eelnõus eelkõige lapsevanematele riigieelarvest ebavõrdselt raha jagamine.

“Tegelikult pole ju küsimus selles, et keegi saab palju või keegi saab rohkem. Küsimus on selles, kuidas me jagame ära ühe suure tüki avalikku raha,” ütles Mõõdukate fraktsiooni kuuluv Katrin Saks. “Me ei aja taga primitiivset võrdsust, me lähtume sellest, et turg on inimesed asetanud edukuse edetabelisse ja nüüd on küsimus, kas riik peab seda toetama.”

Saksa hinnangul peaks riik võtma endale tasakaalustava rolli ning hüvitisi jagama kõigile sama palju.

Ka keskerakondlase Kaarel Pürgi sõnul riivab praegune eelnõu õiglustunnet ning põhjustab sotsiaalset kihistumist. “Selles seaduse eelnõus nähakse laste kastidesse jagamist ette sünnist alates,” leidis Pürg.

Seevastu samuti opositsiooni kuuluva isamaaliitlase Andres Herkeli sõnul pooldab Isamaaliit diferentseeritud vanemahüvitist. “Ma ei arva, et absoluutne ühtlustamine ja võrdsustamine on kõige õigem tee. Diferentseerimine iseenesest ei ole patt ja Isamaaliit leiab, et antud lähenemise puhul on see õige,” ütles ta. Samas nentis Herkel, et vanemahüvitisest üksi ei piisa ning vaja oleks tõsta ka lastetoetusi.

Koalitsiooni kuuluv reformierakondlane Leino Mägi nõustus Herkeliga, leides, et peale kõnealuse seaduse tuleks muuta ka teisi seadusi. Mägi ütles, et järgmisel eelarve koostamisel on koalitsioonil kavas muuta peretoetuste seadust. “Kõik need head ettepanekud, mis ka täna olid Isamaaliidu poolt öeldud, et tuleks ka teisi seadusi muuta, saavad täidetud,” avaldas ta lootust.

Ka rahvaliitlase Jaanus Männiku sõnul on vanemahüvitise eelnõu perede olukorra parandamisel esimene samm. “Järgmine samm on kindlasti peretoetuste regulatsioon,” ütles ta.

Res Publica liikme Urmo Kööbi hinnangul kannab vanemahüvitise eelnõu head eesmärki. “Arvame, et menetluses olev vanemahüvitise seaduse eelnõu on ka õiglane, kuna 98 protsenti vanematest hakkab saama oma endist töötasu. Osa emasid, kes ei tööta, hakkab saama 2200 krooni. Ainult kaks protsenti emadest saab küll vähem, kui tööl olles nad saanuks, kuid nad ei kurda,” ütles Kööbi.