Riigikogu vähendas pagulastele mõeldud sotsiaaltoetusi
Vastu võetud seadusemuudatused vähendavad rahvusvahelise kaitse saajatele mõeldud sotsiaaltoetusi, kaotavad riigi kohustuse hüvitada munitsipaalkorteri remondi- ja sisustamise kulusid ning kahandavad oluliselt kohutust hüvitada eluaseme üürikulu.
Valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse poolt hääletas 65 saadikut ja erapooletuks jäi 19 saadikut.
Muudatuse kohaselt toetab riik vajadusel pagulast ühekordselt üürilepingu sõlmimisega seotud kulude hüvitamisel kuni kuue toimetulekupiiri määra ulatuses perekonna kohta. Maksimaalne võimalik toetus perekonna kohta on sellisel juhul kuni 780 eurot.
Seaduse peamiseks eesmärgiks on üle võtta Euroopa Liidu direktiivid rahvusvahelise kaitse seisundi andmise nõuete kohta ning rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuete kohta. Direktiivide eesmärk on ühtlustada liikmesriikide rahvusvahelise kaitse menetlusi, kehtestades Euroopa Liidus miinimumreeglid rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise menetlusele.
Seadus näeb ette ka võimaluse, et valitsus võib näiteks humanitaarsetest kaalutlustest või rahvusvahelise kohustuse täitmisest tulenevalt otsustada rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmise väljaspool Eestit.
Läbirääkimistel Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel sõna võtnud Ken-Marti Vaher toetas seaduse vastuvõtmist. Ta rõhutas, et välismaalastel on kohustus kohaneda ja omandada eesti keel.
Keskerakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Oudekki Loone sõnul jäi fraktsioon seaduse vastuvõtmisel erapooletuks. Vabaerakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Andres Herkel, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Andres Anvelt, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Martin Helme ja Reformierakonna fraktsiooni kõnelenud Kalle Laanet toetasid eelnõu vastuvõtmist seadusena.
„Seadusemuudatused annavad Eestisse saabujatele väga kindla raamistiku ning loovad tingimused lõimumiseks Eesti ühiskonnaga. Mida selgemad on riigi seisukohad, seda kindlamalt tunnevad end nii Eesti elanikud ja ka siia saabujad," ütles riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt.
Nuti sõnul ei ole rändekriisile kiiret lahendust, seetõttu tuleb arvestada, et rändesurve võib veelgi suureneda. „Tänaseks on sisserännet puudutavat seadusandlust hakanud üle vaatama enamik Euroopa riike. Eestis sisse viidavad seadusemuudatused juba arvestavad rändekriisi võimalike arengutega,“ ütles Nutt.
Lisaks kohustuslikule kohanemisprogrammile ja keeleõppele näeb seadus ette, et otsus varjupaigataotleja ümberpaigutamiseks või -asustamiseks Eestisse peab olema tehtud võimalikult kõrgel tasemel, valitsus on kohustatud kaasama otsustusprotsessi ka Riigikogu. Eestisse saabuvad ainult need põgenikud, kelle kohta Eesti riik on otsuse juba langetanud ja kelle tagapõhja on uuritud, samuti on võrdsustatud pagulaste ja Eesti elanike sotsiaaltoetused. Politsei -ja Piirivalevamet koostab turvaliste päritoluriikide nimekirja, kust varjupaigataotlejaid vastu ei võeta. Seadusemuudatus näeb ette, et need, kes tingimusi ei täida, ei saa ka Eestisse jääda.
Nutt lisas, et seadusemuudatus on igakülgset läbi arutatud asjasse puutuvate ministeeriumite, õiguskantsleri ja vabaühendustega ning see on hinnatud õiglaseks ja teostatavaks, samuti on muudatus saanud heakskiidu teistelt Riigikogu erakondadelt.
Seadus jõustub 1. mail sel aastal. Seaduse rakendusaktid töötavad välja siseministeerium ja sotsiaalministeerium.
