Riigikogu uus esimees on Ene Ergma
Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu loodaval koalitsioonil on Toompeal kokku 60 häält.
“Tajun vastutust, mis langeb minu õlgadele, loodan, et siin saalis ei teki kahte Eestit — koalitsiooni ja opositsiooni oma,” ütles Ergma pärast valimistulemuse selgumist riigikogu ees esinedes.
Ta rõhutas, et on avatud koostööks kõikidele saadikutele, sõltumata sellest, kas tegemist on koalitsiooni või opositsiooni esindaja.
Ühe põhjusena, miks ta soostus kandideerima, teatas Ergma: “Olen uhke eesti naine.” Ta kutsus üles kõiki naisi poliitilisele aktiivsusele, et Eesti arengule koos meestega kaasa aidata.
Ergma puudutas oma tänukõnes ka Eesti astumist Euroopa Liitu. “Kuigi läheme EL-i väikese riigina, oleme hingelt suured. Ning peame tegema, et rahvas ei näeks Euroopa Liitu hirmsa tondina,” tähendas Ergma.
Lisaks avaldas Ergma tänu inimestele, kes ta riigikokku valisid, ennast toetanud saadikutele, riigikogu eelmisele koosseisule ja oma eelkäijale Toomas Savile.
Varem pole astrofüüsik Ergma riigikokku kuulunud ega poliitilise tegevusega avalikkuse ees olnud. Riigikokku kandideeris ta Tartus, kogudes 979 häält.
Pärast valituks osutumist pidi ta kohe riigikogu esimehena juhtima aseesimeeste valimist.
“Esimesed hetked ei olnud hirmsad. Mulle oli ju kõik ette kirjutatud, mida ma pean tegema,” rääkis Ergma ajakirjanikele, soovides, et teda nimetataks esinaiseks.
Ta lubas vastavalt olukorrale olla, kas karm või leebe spiiker. “Ma arvan, et naistel on mehi kergem juhtida. Ma olen olnud igasugustes komisjonides, kus olen ainus naine olnud ja olen juhtinud. Kui naised on sees, siis see võtab meestel kaklemisisu vähemaks,” märkis Ergma.
Ergma ütles, et riigikogu spiikri ametist hakati talle rääkima vähem kui nädal aega tagasi ning erilist vilumust ei saa veel oodata. “Aga loodan, et Savi ja Kreitzberg aitavad, sest koostöö peab olema,” nentis vastne riigikogu esinaine.
1944. aastal Rakveres sündinud Ergma lõpetas 1969. aastal Moskva riikliku ülikooli astronoomina, 1972. aastast on ta füüsika-matemaatika kandidaat, 1984. aastal sai doktorikraadi.
Aastail 1972-1988 töötas Ergma Moskva astronoomia nõukogus, 1988. aastast on Tartu ülikooli prfessor. Elulooankeedi kohaselt oskab Ergma inglise, poola, saksa ja vene keelt.
Riigikogu aseesimeesteks valiti esmaspäeval Toomas Savi ja Peeter Kreitzberg.
Reformierakonna üles seatud Savi kogus salajasel hääletusel 57 saadiku toetuse ja on riigikogu esimene aseesimees nagu kolme erakonna koalitsioonilepe ette nägi.
Teise aseesimehe kohale pääsenud Kreitzbergi toetas 27 saadikut. Keskerakondlasi oligi kohal nii palju, puudus vaid Mati Jostov.
Isamaaliit seadis üles Peeter Tulviste, kuid oma 11 häälega ei pääsenud ta juhatusse. Isamaaliidul on seitse saadikut, neid eeldatavasti aseesimehe valimisel toetada võinud Mõõdukate erakonnal kuus.
Neli sedelit tunnistas valimiskomisjon kehtetuks, kuna need olid valesti täidetud. Kuna Res Publical, Reformierakonnal ja Rahvaliidul on kokku 60 häält, võib hinnata, et Savi kaotas kolm häält.
Savi tunnistas ajakirjanikele, et spiikri kohast loobumine ei sõltunud otseselt temast endast, kuna kohtade jaotus lepiti kokku Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu koalitsiooniläbirääkimistel.
“Ma sain aru, et mingil hetkel oli Reformierakonna eelistus omada võimalikult tugevat meeskonda täitevvõimu liinis,” rääkis Savi. “Ja kui kaheksa aastat oled ühes ametis olnud, siis peaks mõtlema ka sellele, et võid teiste jaoks väsinuna tunduda ja tuleks uutele inimestele võimalus anda ning võib-olla ka oma akusid laadida.”
Kahes viimase riigikogu koosseisu ajal spiikri kohal olnud Savi lubas, et kui Ergma temalt nõu küsib, siis kindlasti ta seda ka annab.
