Ergma rõhutas oma kõnes, et alustades uut parlamendihooaega on meil vaja võtta vastu mitmeid otsuseid, mis puudutavad otseselt Eesti inimeste ja riigi käekäiku, teatas riigikogu pressitalitus.

„Meid ootab arutelu 2008. aasta riigieelarve üle. Kuigi majanduskasvu tempo on aeglustunud, ei tohi seda üle dramatiseerida, küll aga tuleb sellega arvestada,” märkis Ergma.

Sügissessioonil tuleb meil läbi arutada ja langetada otsus kaitseväe välismissioonide jätkamisest. See ei ole olnud ega ole lihtne küsimus ja loodan, et siin Riigikogu saalis toimub konstruktiivne arutelu Eesti rollist rahvusvahelise julgeolekukoostöö partnerina, ütles Ergma.

Riigikogu esimees rõhutas Eesti vabariigi põhiseaduse 15 aastapäeva tähistamise tähtsust: „Nende aastate jooksul on vastu võetud vaid kolm põhiseadust puudutavat parandust, mis näitab põhiseaduse assamblee head tööd Eesti põhiseaduse loomisel. Riigikogu XI koosseisul on ees Vabariigi Presidendi poolt pakutud põhiseaduse muudatuse menetlemine, mis puudutab Kaitseväe juhataja staatust. Tahaks loota, et riigikogu kõikidel erakondadel jätkub tahet võtta antud põhiseaduse parandus vastu veel selles koosseisus.”

Riigikogu esimees tunnustas riigikogu tööd Euroopa Liidu asjade arutamisel ja otsustamisel. Riigikogu on aktiivne osaline Euroopa Liidu otsuste langetamisel ja parlamendisaadikutel on Eestis väga head võimalused Euroopa Liidu temaatikas sõna sekka öelda. „Olen kogenud mitmel kohtumisel, et Eesti parlamentaarset järelevalvet Euroopa liidu küsimustes teatakse ja tunnustatakse, seda nii teiste liikmesriikide poolt kui ka alles eurointegratsiooni raja alguses olevates riikides,” ütles Ergma.

Ergma nentis, et kavandatav Vene-Saksa gaasijuhe Soome lahes ja Läänemeres ei ole läbinud arutelu riigikogus. „Pean oluliseks, et seda arutataks riiklikult tähtsa küsimusena siin saalis võimalikult kiiresti,” rõhutas Ergma.

„Riigikogu ees seisab tõsine debatt Eesti energeetika tulevikust. Energeetikaarutelu ei tohi olla „hapukurgihooaja lööknumber“, seda saab teha vaid koostöös ministeeriumitega, riiklikult tähtsa küsimusena kaasates energeetika tippasjatundjaid,” selgitas riigikogu esimees.

Ergma rõhutas vajadust jätkata aprillisündmuste analüüsi: „Oleme üle saanud selle teema „kuumast faasist“, on aeg leida vastused küsimustele, miks siiski nii juhtus ja mida saame meie teha, et selline olukord ei korduks.”

Riigikogu esimees ütles oma kõne lõpus: ”Parlamendi liikmetena oleme me kõik kohustatud tunnetama oma rolli, andes aru, et meie otsused ja käitumine nii siin saalis kui väljaspool seda mõjutavad meie rahva ja riigi tulevikku, rääkimata Riigikogu enda mainest. Pidagem seda meeles.”

President Toomas Hendrik Ilves ütles oma kõnes, et parlamendi ees seisab ülesanne töötada normaalsele demokraatlikule riigile omase rahvaesindusena, kus iga uus seadus või seadusemuudatus sünnib kõiki asjassepuutujaid hõlmava arutelu käigus. Kiirustamisele pole õigustust, kui selle käigus kannatab demokraatia ja koos sellega rahva usk Eesti riiki. „Teie töö on tugevdada Eesti riiki, meie kodanikuühiskonda ning aidata Eesti rahval oma elujärge parandada. Parlamendi töö tulemuslikkuse mõõdupuu pole saalis istutud tundide arv ega ka mitte vastu võetud seaduste hulk. Vaid siis, kui teie tänased ja homsed otsused aitavad Eestil edukalt toime tulla silmapiirile juba kerkinud ja kerkivate probleemidega, on valijail põhjust teie tööga rahule jääda,” rõhutas president.

Vabariigi president näeb riigikogu alanud tööaasta keskse kohustusena tegelemist valdkondadega, mille lahendused mõjutavad Eesti rahva ja riigi käekäiku 15–20 aasta pärast. „Pean silmas ennekõike haridus- ja teaduspoliitikat, rahvastiku- ja tervishoiupoliitikat, lõimumispoliitikat ja energeetikat. Edu neis valdkondades tagab meie rahva kindlustunde kasvu ja koos sellega Eestile stabiilse arengu,” ütles Ilves.