Riigikogu suurim sõnavõtja on Andres Herkel

 (23)
Vabaerakonna pressikoverents riigikogus
Andres HerkelFoto: Karli Saul

Käesoleva aasta esimese kuue kuu jooksul on riigikogus kõige rohkem sõna võtnud Vabaerakonna fraktsiooni esimees Andres Herkel.

Riigikogu istungite esinemiste statistika ei ole ainus riigikogulaste tööviljakuse näitaja, kuid siiski joonistuvad välja selgelt sõnakamad saadikud ja need, kes kõnet pidama ei kipu. Mitmed saadikute sõnavõtud esindavad kogu fraktsiooni seisukohta ja ööistungitel obstruktsiooni eesmärgil peetud kõned ja esitatud küsimused kergitavad nii mõnegi liikme esinemiste arvu, jättes nende sisu kvaliteedi tagaplaanile.

Vabaerakonna fraktsiooni esimees Andres Herkel esines kevadises istungjärgus jaanuarist juunini kõne või küsimusega 236 korral. Vabaerakonna esimees pidas poole aasta jooksul 49 kõnet ning esitas 187 küsimust, selgub riigikogu statistikast.

Herkelile järgnes Keskerakonna fraktsiooni liige Peeter Ernits 228 esinemisega, mille hulgas pidas 27 kõnet ja esitas 201 küsimust. Keskerakondlasega sisuliselt võrdselt esines Eestimaa Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni esimees Martin Helme, kes võttis sõna 227 korral, pidades 55 kõnet ja esitades 172 küsimust.

Rohkem kui 100 korda esinesid parlamendi istungisaalis ka Vabaerakonna fraktsiooni liikmed Krista Aru (170) ja Andres Ammas (163), EKRE fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas (152), Vabaerakonna fraktsiooni kuuluv Külliki Kübarsepp (147), 2015. aasta märtsist detsembri lõpuni kõige rohkem kõnelenud keskerakondlane Tarmo Tamm (147), samuti Keskerakonna fraktsiooni kuuluv Valeri Korb (137), EKRE esimees Mart Helme (122), Vabaerakonna fraktsiooni liige Monika Haukanõmm (116), Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson (105) ja Jaak Madison EKRE fraktsioonist (101).

Seotud lood:

Sõnavõttude statistikat uurides joonistub välja muster - kes küsib rohkem küsimusi, peab ka suuremal hulgal kõnesid, ja vastupidi.

Üldiselt peetakse kõnesid selgelt vähem kui esitatakse küsimusi. Siinkohal paistab eriliselt välja Reformierakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet, kes on 34 sõnavõtu juures pidanud 26 kõnet ning esitanud vaid 8 küsimust.

Jättes kõrvale alles 15. juunil Mihkel Raua asendusliikmena riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni tööle asunud Toomas Jürgensteini, on riigikogus kõige vähem sõna võtnud Keskerakonna fraktsiooni liige ja riigikogu aseesimees Jüri Ratas, kes esitas poole aasta jooksul ühe küsimuse. Ratase vähest sõnakust võib seostada tulenevalt tema ametist täiskogu istungite juhtimisega, kuid võimalik, et ka EOK presidendiks kandideerimise kampaania nõudis süvenemist. Riigikogu esimees Eiki Nestor jõudis näiteks 13 korral sõna võtta.

Kahel korral võtsid poole aasta jooksul sõna Maire Aunaste ja Kalle Muuli Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsioonist, Jüri Jaanson Reformierakonna fraktsioonist ja Vladimir Velman Keskerakonna fraktsioonist. Neile järgnesid reformierakondlased Ants Laaneots ja Yoko Alender.

Riigikogu tänavuse kevadistungjärgu viimane korraline istung toimus 16. juunil. Sügisistungjärgu avaistung toimub 12. septembril. Riigikogu esimees Eiki Nestor kutsus vastavalt Eesti vabariigi põhiseadusele, riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ning vabariigi presidendi valimise seadusele vabariigi presidendi ettepanekul kokku Toompea lossi istungisaali riigikogu erakorralise istungjärgu 29. augustil 2016 algusega kell 13. Istungjärgu päevakorras on vabariigi presidendi valimine.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare