Riigikogu lükkas hümniseaduse tagasi: loe, kuidas rahvasaadikud EKRE eelnõu kallal hambaid teritasid

 (231)
Täiendatud kell 12.18
EKRE hümn
EKRE laiali saadetud Eesti hümni lendlehtFoto: Delfi lugeja

Riigikogu arutas tänasel istungil esimesel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esitatud Eesti Vabariigi hümni seaduse eelnõu ja lükkas selle 51 häälega tagasi.

Reformierakondlane Arto Aas ütles, et ei ole kohanud ei riigikogu saalis ega Eesti ühiskonnas ühtegi tõsiselt võetavat jõudu, mis ründaks Eesti hümni või teisi sümboleid ja teeks seda sellise leegitseva jõuga, nagu Helme seda riigikogu ees kirjeldas.

"Ma ütleksin, et reaktsioonid on olnud niivõrd ägedad, et huvi on väga suur. Ja kui te ütlete, et keegi ei ründa, siis ründas president, ründas ERR, ründas Tallinna Linnavalitsus, ründas "Eesti Vabariik 100" korraldustoimkond, kui nad otsustasid üksmeelselt või ma ei oska öelda, kui meelselt, et hümni ei mängita," ütles Helme vastuseks Aasa küsimusele.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi juhtis tähelepanu, et üks hümni suur tava on olnud, et see tekkis ja on kehtinud reguleerimata rahvahümnina – tuli rahva seast ja jäeti teadlikult seadusse kirjutamata. "Kuidas selle tavaga on? Kas teid ei häiri, et midagi läheb selle asja rahvalikkuses, et mitte öelda, rahvuslikkuses kaduma, kui see kirjutada seadusse?" küsis Ligi.

Seotud lood:

"Ei, absoluutselt ei häiri. Ma ütleks, ka Eesti lipp sündis tavana. See ei olnud rahvuslipp, see ei olnud mingi riiklik sümbol, see oli rahvuslik sümbol, aga praegu on ta seadusega kehtestatud. Mis me siis teeme: tühistame selle seaduse, tekitame tavandi? Terve Eesti riik ja rahvas ongi siis ainult tavandi alusel – nii ei saa vist. Riik on midagi enamat kui tavand," rääkis Helme. " Nagu me juba kuuleme, ei ole tarvis, et on isamaa ja emakeel. See on väga kole lugu, et on isamaa ja emakeel. Hando Runnel nõukogude ajal ilusti luuletas: "kuni elab ema veel, elab ka su emakeel". Aga nüüd viskame selle prügikasti, sellepärast et me tahame olla sooneutraalsed ja siit puldistki on kõlanud ju väide, et sugu on sotsiaalne konstruktsioon."

Sotsiaaldemokraat Toomas Jürgenstein rääkis, et on olnud klassijuhataja ja õpetaja ametis ning tema õpilaste hulka on sattunud ka Jehoova tunnistajaid, kelle tava on see, et hümni ajal nad püsti ei tõuse. "Kuidas te mulle nõu annaksite, kuidas ma peaksin klassijuhatajana käituma?" küsis Jürgenstein.

"Siin on küsimus viisakuses. Jaa, meil on igasuguseid kummalisi sekte, on igasuguseid satanistlikke sekte ka, kes üleüldse võib-olla arvavad, et tuleb inimohvreid tuua ja mida kõike. Ma arvan, et niisuguste eranditega me ei saa siin opereerida," ütles Helme vastuseks Jürgensteinile. "Kui see Jehoova tunnistaja leiab, et ta ei saa püsti tõusta, siis tal on omad valikud. Ta võib ruumist lahkuda näiteks."

Sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof märkis, et mis igale normaalsele Eesti inimesele on selge, vajab EKRE puhul reguleerimist. "Kas te teete selle regulatsiooni EKRE jaoks? Kas teie erakonnakaaslastel ja teie toetajatel on siin küsimusi, puudusi, et nad ei saa aru kuidas käituda hümni laulmise ajal, kuidas seda laulda ja nii edasi?" küsis Pikhof. "Mis nendesse ründajatesse ja terroristidesse puutub – te kogu aeg tarvitate selliseid väljendeid –, siis see on teatud psüühikahäiretega inimestele iseloomulik, et nad kardavad, et keegi neid ründab või tulevad terroristid," märkis Pikhof.

"Me kaitseme seda hümni, vastupidi, teietaoliste inimeste eest, mitte ei tee seda selleks, et meie erakonnaliikmed ei saa aru, mis on Eesti hümn," ütles Helme Pikhofile. "Me kaitseme seda hümni teietaoliste liberaalide eest. Ma arvan, et teil on mingi psühholoogiline, psüühiline nihe, sellepärast, et te patoloogiliselt vihkate rahvusriiki ja rahvusi," lisas ta. "Tahate, et Euroopa sulanduks mingisuguseks, ma ei oska öelda, ühtlaseks massiks, kus ei ole rahvusi, rahvusriike, ja kus oleksid ainult üleeuroopalised sümbolid, mitte rahvuslikud sümbolid," ütles Helme.

Sotsiaaldemokraat Barbi Pilvre juhtis tähelepanu, et juristide arvates on EKRE hümniseaduse probleemiks olnud ka see, et ta tekitab vajaduse sanktsioneerida ja annab politseile lisatööd, kuna tekib väga palju ebamääraseid olukordi, kus ei ole võimalik täpselt määratleda, kas on tegemist näiteks hümni teotamisega. "Kuidas teie arvates politsei peaks uues olukorras käituma: vajab ta erikoolitust, lisaressursse?" küsis Pilvre.

Loe veel

"See on jällegi niisugune otsitud kius. Ma ütleksin Carri Ginteri kohta, keda ma põgusalt ka isiklikult tunnen, kui ma teda näen, et ole hea, mine maksa kooliraha tagasi, sest sellist analüüsi ei maksa küll esitada. Need on niivõrd otsitud argumendid," ütles Helme. "Kas praegu Eesti lipu teotamine, mis on seadusesse kirjutatud, nõuab politseilt lisaressurssi? Ma ei küll ei näe, et nõuaks mingit lisaressurssi. Politsei teeb oma tavapärast patrulltööd ja kui ta on satub peale või kui talle tehakse ettekanne, siis ta reageerib. Me küll teame, et politsei tihtipeale ei reageeri, aga see on juba teine teema," lisas Helme.

"Te väidate, et hümni rünnati sellega, et uusaastaöösel seda ei lauldud. Aga see eelnõu absoluutselt seda temaatikat ei puuduta ega lahenda," märkis reformierakondlane Valdo Randpere. "Samas te ütlete, et teotamine tuleb karistada – teotamine on juba karistatav! Mis selle eelnõu eesmärk tegelikult siis on?" küsis ta.

"See eelnõu adresseerib väga selgelt seda, et hümn ei ole Eesti seadusandluses hümnina fikseeritud. See on eelkõige selle seaduse mõte," ütles Helme. "Lisaks fikseerib ta ära selle, missugustel puhkudel peaks olema hümn tingimata kasutusel: need on riiklikud tähtpäevad, pidulikud sündmused. See on siin ka kirjas ilusti eelnõus ja fikseerib ära ka selle, et hümni esitades peab järgima head tava," lisas ta.

Sotsiaaldemokraat Jaanus Marrandi ütles, et Helme esinemine on demagoogia musternäide. "Te mõtlete ise välja tohutu probleemi, kuidas see Eesti hümn on sattunud tohutu rünnaku alla, kuigi seda pole. Te võitlete, tekitate endale probleemi, mille vastu te võitlete," ütles ta. "Te räägite siin suurest kiusust, mis küsimustesse pannakse. Minu arvates on teie esinemine siin üks suur kius ja selle kiusu tagant vaatavad vastu need 17 häält, mis te presidendivalimistel saite. See on kius meie presidendi vastu. Minu küsimus on selles, et miks te arvate, et kõik asjad, mis on südames, peavad olema seadusega reguleeritud," ütles Marrandi.

"Demagoogiat on ajanud pigem paljud küsijad," vastas Helme. "Mis puutub sellesse, et mul on kius presidendi vastu, siis mul ei oleks presidendi vastu mingit kiusu, kui president ei käituks kohatult, kui ta ei püüaks dikteerida riigikogule teatud otsuseid ja käitumisnorme, sekkuda meie kui seadusandja töösse, mis ei ole tema mandaadi piirides mitte kuidagi," ütles Helme.

Eelnõu juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Selle poolt hääletas 51, vastu kaheksa ja erapooletuks jäi üks riigikogu liige. Hääletusel ei osalenud 24 riigikogu liiget ja puudus 17.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare