Riigikogu lõpetas paarkonna seaduse eelnõu esimese lugemise
Eelnõu on mõeldud asendama kooseluseadust, mille võttis vastu riigikogu XII koosseis 9. oktoobril 2014, ja kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõu.
Paarkond antud seaduse tähenduses on kaks täiskasvanud samast soost inimest, kes on omavahel sõlminud paarkonna lepingu vastavalt seaduse tingimustele. Paarkonna lepinguga eelnõu mõistes sõlmitakse varasuhte kokkulepe, võetakse vastastikune ülalpidamise kohustus ning lepingu sõlmijad saavad teineteise suhtes esimese ringi pärija staatuse. Peale selle võib leping sisaldada muid kokkuleppeid tingimusel, et need ei ole vastuolus seaduste ja heade kommetega. Eelnõus on sätestatud ka ühiselt lapse kasvatamise põhimõtted, lepingu lõppemise tingimused ja riiklikesse registritesse kantavad andmed. Eelnõu näeb ette kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise.
Eelnõu esitaja Jüri Adamsi hinnangul on kooseluseaduse kõige halvem tulemus see, et 2014. aastal toimunu mõjus Eesti ühiskonnale lõhestavalt. Adams nimetas eelnõu positiivseid omadusi. „Esiteks käsitleb see ühte teemat ja ei aja mitmesuguseid teemasid sassi. Teiseks käsitleb see teemat väga selgelt, nimelt annab samasooliste paaride omavahelise lepingu tüüptingimused. Kolmandaks, see on maksimaalselt lühikene,“ ütles Adams.
Õiguskomisjoni liikme Valdo Randpere selgitas kooseluseaduse ja paarkonna seaduse erisusi. „Kooseluseadus on mõeldud inimestele, kes ei saa või ei taha abielluda. Paarkonna seadus on mõeldud ainult nendele, kes ei saa abielluda,“ ütles Randpere ning pooldas oma sõnavõtus kooseluseadust.
„Paarkonna seaduse eelnõu võiks jääda menetlusse, et õiguskomisjon saaks sellega lähemalt tutvudes mõned asjad sealt üle võtta kooseluseaduse rakendussätetesse või teha muudatusettepanekud kooseluseadusesse,“ ütles Randpere.
Läbirääkimistel Vabaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Andres Herkel põhjendas paarkonna seaduse vajalikkust ja kritiseeris kooseluseadust. „Erisooliste ja samasooliste regulatsiooni panek ühte seadusesse on väga paljude suurte kontseptuaalsete segaduste alus,“ ütles Herkel.
Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni (EKRE) nimel sõna võtnud Martin Helme hinnangul ei ole vaja vähemuse probleemidega tegelemiseks eraldi seadust. Helme tegi EKRE nimel ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.
Hääletustulemus: poolt 14, vastu 55 ja erapooletuid 1, seega ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanekute tähtaeg on 2. märts kell 17.
