Riigikogu liikmel 224 töövaba päeva aastas

Selle aasta riigikogu töögraafiku järgi on rahvaesindajal aastas 115 istungipäeva ja ametlikult ette nähtud puhkust 112 päeva. Ülejäänud päevad sisustavad saadikud oma äranägemise järgi.

Riigikoguliikme palk on üle 30 000 krooni ja esindustasu umbes 9200 krooni. Kui arvesse võtta, et riigikoguliikmel on 141 istungipäeva, saab riigikogulane ühe päeva eest ligi 3400 krooni, kirjutab SL Õhtuleht.

Eesti Ametiühingute Keskliidu Lääne-Virumaa osakonna juht ja endine riigikoguliige Andres Mandre ütleb, et eks see tööaeg on üsna leebe. Mandre kuulus riigikogu koosseisu, kes kodukorra ja töögraafiku lõi. Eeskujuks võeti Põhjamaade ja Euroopa riikide parlamentide kodukord.

“Ega Eesti oma väga neist ei erine. Oleme olnud aga vaesemad ja meie rikkuse kasv on olnud aeglane. Võtsime heaoluriikide keskmisest kõrgema mudeli. Oleks ehk pidanud alustama madalamast,” sõnab ta.

“Selliseid aktiivseid seadusloome tegijaid on riigikogus ehk kolmandik ja selliseid ei-kommentaari-tüüpi inimesi on riigikogus küll,” ütleb Mandre. “On inimesi, kes on saanud valituks mingi kokkuleppe või millegi muu tõttu, kuid kes ei sobi ega suuda seesugust tööd teha. Seesugust kaadri valikut nagu Elcoteq, kes valib tinutajaid, jootjaid ja monteerijaid, riigikogu teha ei saa. Riigikogusse tulevad kokku need, kes tulevad, ja nendega tuleb töö ära teha.”

Keskerakondlane Heimar Lenk tuli alles pühapäeval Võru- ja Põlvamaalt valijatega kohtumistelt. Ta teab, et paljud naeravad väljendi “kohtumine valijatega” üle.

“Olen kogu aeg ratastel. Järgmine neljapäev panen jälle. Iga sõit on vähemalt 600 kilomeetrit. Nüüd viisin kuluhüvitise dokumente — olen jälle miinustest,” räägib ta. Kolme ja poole viimase aastaga on Lenk Lõuna-Eestis käinud 114 korda. Valga linnapea valimistel sai ta enda sõnul rekordilise 500 häält. “Olen seal niivõrd populaarne.” Lenk tunnistab, et suurest sõitmisest on tema metalltermos juba mõlkis.

“Võtan iga kord endale võileivad kaasa ja Ardu kandis teen söögipeatuse. Seal on mul üks koer ka. Võitlesin talle parema kuudi välja, käisin vallavanema ja peremehe juures. Nüüd viin talle süüa. Kui Ardusse jõuan, siis koos sööme,” räägib Lenk.