Riigikogu liikmed saatsid peaministrile kirja
Riigikogu vähemusrahvuste ühenduse saadikud arutasid haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Kalle Küttise ning ministeeriumi üldhariduse osakonna juhataja Irene Käosaare osavõtul probleemide ringi, mis on ilmnenud seoses Tallinna ja Narva linnavolikogude taotlusega lubada üheteistkümnes Tallinna ja kuues Narva gümnaasiumis kasutada õppekeelena muud keelt kui eesti keel.
Ühendus võttis teadmiseks ministeeriumi seisukoha, et mitme keelse keskkonnaga regioonides (Narva, Sillamäe, Kohtla-Järve ja osaliselt ka Tallinn) on eesti keele omandamise efektiivsuse tõstmiseks vajalik tekitada n.o kunstlik keelekeskkond gümnaasiumis — õpetades 60 protsenti õppeainetest eesti keeles.
Samas lubab põhikooli- ja gümnaasiumiseadus olukorda, kus munitsipaalgümnaasiumis või selle üksikutes klassides võib õppekeeleks olla ka muu keel. Loa muus keeles toimuvaks õppeks või kakskeelseks õppeks annab valitsus valla- või linnavolikogu taotluse alusel.
Riigikogu saadikud juhivad valitsuse tähelepanu asjaolule, et muukeelse õppe loa andmisel gümnaasiumiastmes saab olla ainumääravaks lähtumine Eesti vabariigi põhiseadusest, mis tagab igaühele õiguse haridusele ning mis keelab keelelise diskrimineerimise. Põhiseadus sätestab ühtlasi, et laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel.
Ühendus on seisukohal, et erialaste distsipliinide õpetamine õpilastele keeles, mida nad ei mõista või mõistavad halvasti, on põhiseadusevastane hariduslik ja keeleline diskrimineerimine. “Oleme seisukohal, et õpilased, kes kogusid B 1 tasemeeksamil alla 70 punkti, ei mõista eesti keelt tasemel, mis võimaldaks õppida selles keeles eriaineid. Samas ei saa see olla põhjuseks neile õpilastele kvaliteetse gümnaasiumihariduse mittevõimaldamiseks,” leiavad saadikud.
Samuti juhitakse peaministri tähelepanu asjaolule, et ka õpetajate ettevalmistus ei ole piisav — tingituna nii õpilaste kui ka õpetajate puudulikust eesti keele oskusest tundide sisu venekeelses koolis võrreldes eestikeelsega on tunduvalt primitiivsem ja kvaliteet madalam.
Saadikud on mures, et probleemi lahendamine selliselt, mis sunniks õpilasi õppima keeles, mida nad vajalikul määral ei mõista, toob kaasa a) õpilaste teadmiste langemise ning nende konkurentsivõime vähenemise nii kõrgkooli astumisel kui ka tööjõuturul b) õpilaste ja õpetajate poolse teadliku teesklemise ja petmise, tegelikult riigi poolt soodustatud nn. “potjomkini külade” tekke, mis mõjub negatiivselt nii õpetajate, kooli kui riigi autoriteedile õpilaste silmis e) õpilaste seas vastumeelsuse suurenemise eesti keel õppimise suhtes ning ebalojaalsuse kasvu Eesti riigi suhtes.
Kirale on alla kirjutanud vähe4musrahavste ühenduse opositsioonipoliitikud Yana Toom, Jevgeni Ossinovski, Jaak Allik, Andres Anvelt, Deniss Boroditš, Eldar Efendijev, Valeri Korb, Mihhail Stalnuhhin, Olga Sõtnik ja Vladimir Velman.
Allkirja ei andnud Andrei Korobeinik, Igor Gräzin, Laine Randjärv ja Tarmo Tamm.
