Riigikogu liikme vande loeb ette Ene Ergma
Kui Ergma mingil põhjusel parlamendi avaistungil osaleda ei saa, loeb seaduse järgi ametivande ette vanim kohalolev riigikogu liige.
Ene Ergma (67) on olnud kahes viimases parlamendi koosseisus riigikogu esimees.
Parlamendi eelmise koosseisu avaistungil neli aastat tagasi luges riigikogu liikme ametivande ette Keskerakonna nimekirjas parlamenti valitud, kuid hiljem erakonnast lahkunud Jaan Kundla. Riigikogu üle-eelmise koosseisu vanim liige oli Ülo Vooglaid, kes valiti riigikokku Res Publica nimekirjas. Kahe varasema koosseisu vanim liige oli reformierakondlane Kaljo Kiisk, teatab BNS.
Riigikogu uue koosseisu avaistung algab esmaspäeval kell 15. Riigikogu liikmed annavad avaistungil ametivande, milles lubavad jääda ustavaks Eesti riigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Pärast seda, kui riigikogu kohalolijaist vanim liige on vande ette lugenud ja sellele alla kirjutanud, kirjutavad ametivande tekstile alla ka teised saadikud.
Enne ametivande andmist esineb riigikogu avaistungil kõnega president Toomas Hendrik Ilves.
Pärast ametivande andmist toimuvad riigikogu juhatuse valimised. Esmalt valitakse riigikogu esimees ja valimistulemuse teatavakstegemise järel samaaegselt riigikogu aseesimehed. Riigikogu avaistungil valitavasse juhatusse hakkavad suure tõenäosusega kuuluma Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) aseesimees Ene Ergma, praegune reformierakondlasest kultuuriminister Laine Jänes ja opositsioonilisse Keskerakonda kuuluv Jüri Ratas.
Pärast riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimisi esineb peaminister vastavalt põhiseadusele avaldusega valitsuse tagasiastumisest. Tagasi astunud valitsus jätkab tegevust uue valitsuse ametisseastumiseni. Vabariigi valitsuse seadus näeb ette, et vältimatu vajaduseta hoidub tagasiastunud valitsus põhimõtteliste või riigieelarve kulusid suurendavate otsuste tegemisest.
14 päeva jooksul valitsuse tagasiastumisest määrab president peaministrikandidaadi ja teeb talle ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Peaministrikandidaat esineb 14 päeva jooksul valitsuse moodustamise ülesande saamisest riigikogus ettekandega uue valitsuse moodustamise alustest, mille järel otsustab parlament avalikul hääletusel peaministrikandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks.
Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab seitsme päeva jooksul valitsuse koosseisu presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul valitsuse ametisse.
Valitsus astub ametisse ametivande andmisega riigikogu ees. Valitsuse ametisse astumisel annab suulise ametivande peaminister. Seejärel kirjutavad vande tekstile alla kõik ametisse astuva valitsuse liikmed. Vanne loetakse antuks vandetekstile allakirjutamise ajast. Kohe seejärel vabastab president senise valitsuse ametist.
Peaminister Andrus Ansip avaldas eelmisel nädalal lootust, et valitsuse uus koosseis saab ametisse astuda juba järgmise nädala kolmapäeval ning neljapäeval peab uus valitsus oma esimese istungi.
Nii Reformierakond kui ka Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) on uue valitsuse ministrikandidaadid heaks kiitnud. Reformierakonna esimehe Andrus Ansipi juhitavas valitsuses peaks reformierakondlastest välisministrina jätkama Urmas Paet, sotsiaalministrina Hanno Pevkur ja rahandusministrina Jürgen Ligi, kultuuriministriks saama senine justiitsminister Rein Lang, justiitsministriks peasekretär Kristen Michal ja keskkonnaministriks riigikogu praegune aseesimees Keit Pentus.
IRL-i volikogu nimetas uue valitsuse kaitseministri kandidaadiks erakonna esimehe Mart Laari, haridus- ja teadusministri kandidaadiks senise kaitseministri Jaak Aaviksoo ja siseministri kandidaadiks peasekretär Ken-Marti Vaheri. Majandus- ja kommunikatsiooniministrina peaks valitsuses jätkama Juhan Parts, regionaalministrina Siim-Valmar Kiisler ja põllumajandusministrina Helir-Valdor Seeder.
