"Tegemist on värske raportiga ja kultuurikomisjon plaanib tutvuda sellega lähiajal. Hinnangut anda ühele või teisele ettepanekule kiirkorras oleks ennatlik, kuna ettepanekute üldsõnalisus vajaks lisaselgitusi," sõnas Randjärv.

Raportis soovitatakse tasuta kõrgharidus asendada koolituslepingute süsteemiga, muuta ülikoolide rahastamist, sulgeda ebakvaliteetsed erialad, vähendada õppekavade arvu ja nende omavahelist dubleerimist ning viia läbi laiaulatuslik kõrghariduse reform.

Raporti koostamise töörühma juhi, Eesti teadus- ja arendusnõukogu (TAN) liikme Gunnar Okki hinnangul oleks mõistlik asendada paar aastat tagasi tööle hakanud tasuta kõrghariduse süsteem koolituslepingute süsteemiga, kus riik rahastab Eesti kodanike õpinguid laenuga, mis kustutatakse, kui üliõpilane sooritab õpingud mõistliku aja jooksul ja töötab pärast ülikooli lõpetamist teatud aga Eestis.

"Tasuta kõrghariduse asendamine koolituslepingute süsteemiga tekitab palju küsimusi, sealhulgas Euroopa Liidus kehtiva vabaliikumise kontekstis," märkis Randjärv. Tema sõnul tuleb ka mõelda, kuidas tagada sellisel juhul töökohtade olemasolu Eestis, et koolilõpetajal oleks tööd. "Kindlasti ei taha me minna ajas tagasi, kus inimesi suunati tööle," lisas ta.

Senise töö mõistlikkust peab näitama analüüs

Raporti peamist soovitust – koondada Eesti ülikoolide ning teadus-ja arendusasutuste õppe- ja teadustegevus kahte keskusesse Tallinnas ja ühte keskusesse Tartus – kommenteerides ütles Randjärv, et õppeasutuste liitmist ei ole võimalik otsustada puhtalt majanduslikest näitajatest lähtudes. "Hariduse rahastamine peab olema tõesti tõhus, kuid selle all ei tohi kannatada sisuline pool," rõhutas ta.

"Enne, kui midagi muuta, tuleks anda hinnang ka 2012. aastal tehtud kõrghariduse rahastamise muudatustele. Õppemaksust loobuti põhimõttel, et kõigil oleks võrdne ligipääs kõrgharidusele ja üliõpilastel oleks võimalik pühenduda õppetööle. Tegevustoetuste eraldamistel on seatud üheks eesmärgiks vähendada õppekavade arvu ja dubleerimist," sõnas Randjärv.

"Tegemist on küsimustega, millega on järjepidevalt tegeletud aastaid. Kas piisavalt ja ajaliselt mõistlikult, siis seda peaks näitama analüüs," lausus Randjärv. "Tõdeda aga võib, et haridus on valdkond, kus protsessid on paraku aeglased."