Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Toomas Vitsuti sõnul annab iga-aastane Euroopa Kontrollikoja aastaaruande tutvustus saadikutele laiema ülevaate üle-euroopalistest protsessidest.

Vitsut lisas, et Kontrollikoja ülesanne on anda Euroopa Komisjonile soovitusi Euroopa Liidu paremaks finantsjuhtimiseks, mis on eriti tähtis perioodil, mil Ühendkuningriik alustab liidust lahkumise kõnelusi.

Euroopa Kontrollikoda jälgib Euroopa Liidu eelarve täitmist ja raha kasutamise seaduspärasust. 2015. aasta aruandes leidis koda, et Euroopa Liidu tulud tervikuna on seaduslikud ja korrektsed, kuid maksed on olulisel määral vigadest mõjutatud. Aruandes märgitakse, et olukord on viimastel aastatel küll paranenud, ent veamäär ületab endiselt tunduvalt kaheprotsendilise olulisuse piirmäära. 2015. aasta maksete hinnanguline veamäär on 3,8 protsenti.

Kontrollikoda märgib, et varasemate aastate kulukohustused tekitavad järjest enam pingeid maksete eelarvestamisel ning Euroopa Komisjonil puudub pikaajaline rahavoogude prognoos.

Rahastamisvahendite laialdasem kasutamine ohustab nii aruandekohustuse täitmist kui ka Euroopa Liidu poliitikate ja tegevuste koordineerimist. Kontrollikoja järeldustest seisab, et praegused reeglid ja praktikad on kujundatud toetuste jagamisele, kuid laenud ja garantiid vajaksid teistsugust lähenemist.

Tänavu on Kontrollikojalt oodata mitut olulist tulemusauditit, nende hulgas noorte tööhõive kohta, Euroopa Liidu energia- ja kliimastrateegia ja ühtse põllumajanduspoliitika rohestamise kohta. Samuti annab Kontrollikoda hinnangu Euroopa Liidu pagulaskriisile, terrorismivastase võitluse mõjususele ja Komisjoni tegevusele Kreeka rahanduskriisis.