Riigikogu komisjonid arutavad ühisistungil puudega inimeste kaasamist riigikaitsesse
Sotsiaalkomisjoni liikme Jüri Jaansoni sõnul on puudega inimestel huvi ja soov osaleda oma riigi kaitsmisel. „Riigikaitse mõiste on ajaga muutunud ja ei tähenda tänapäeval ainult kaevikutes roomamist, seepärast julgevad puudega inimesed tahta riigikaitses osaleda,“ ütles Jaanson. „Riik peaks toetama inimestes patriotismi teket ja kaitsetahe on osa sellest.“ Ta tõi näiteks, et vaegkuuljad saaksid nii ajateenistuses kui ka asendusteenistuses hästi hakkama, kui teised inimesed teaksid, kuidas vaegkuuljatega suhelda. Vaegnägijad saaksid panustada näiteks radistina või teabeedastajana, liikumispuudega inimesed logistikaüksustes või kübervägedes.
Sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm märkis, et kindlasti ei saa ette kirjutada mingit hulka või arvu, kui palju puudega inimesi riigikaitsesse kaasata tuleb. „Puudega inimesel endal peab olema soov osaleda riigikaitses ja Kaitseväel vajalikud eelteadmised ning tahe soovijaid vastu võtta,“ rääkis Haukanõmm. Tema sõnul saaks puudega inimeste kaasamisel riigikaitsesse kasutada vigastatud kaitseväelaste tööpraktika aga ka teiste riikide kogemusi. Samuti võiks tema sõnul puudega inimese tugiisikutena rakendada ajateenistuses olevaid asendusteenistujaid.
Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso sõnul võimaldab kehtiv tervise nõuete määrus teha ka praegu erandeid. „Kui inimese tervislik seisund ei vasta üldnõuetele, aga tal on suur tahe kaitseväkke astuda ning kaitseväel on võimalus teda rakendada, siis on tema osalemine ajateenistuses võimalik ning tervitatav,“ ütles Hanso. Tema sõnul eeldab puudega inimeste kaasamine riigikaitsesse, et Kaitseväel on selleks vajadus, inimene ise peab olema Kaitseväes teenimiseks võimeline ja motiveeritud. Samuti peavad Kaitseväe tingimused olema puudega inimese osalust toetavad. Ühiskondlikus plaanis on Kaitseväe teenistuse värbamisvälja laiendamine igatahes soovitatav.
