Kulude kogumaht on 8,54 miljardit eurot, mida on võrreldes praeguse aastaga kuue protsendi võrra rohkem. Valitsussektori eelarvepositsioon on tuleval aastal struktuurses ülejäägis 0,8 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, mis on 0,6 protsendi võrra suurem riigi eelarvestrateegias kavandatust. Riigieelarve on koostatud võttes aluseks majanduskasv 2,5 protsenti SKP-st.

Rahanduskomisjoni esimees Rannar Vassiljev andis ülevaate komisjonis toimunud arutelust ja langetatud otsustest: „Kolmanda lugemise käigus tegi rahanduskomisjon koondettepaneku, mille kohaselt suurendati regionaalseid investeeringuid, toetati erinevaid kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projekte. Komisjoni toetuse sai 540 projekti, mida rahastatakse riigieelarvest ühekordse toetusena. Samuti nähti ette õpetajate töötasu alammäära tõstmine 900 euroni kuus haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala eelarvevahendite arvelt. Lisavahendid eraldati ka tervishoiutöötajate palgatõusuks ja rahvusringhäälingule venekeelse kanali avamiseks.“

2015. aastast tõusevad oluliselt lastetoetused ja suureneb lastega perede toimetulekutoetuse piir ning vanaduspension kasvab 5,9 protsenti. Esimese ja teise lapse toetus tõuseb järgmisel aastal 45 euroni kuus. Kolmanda lapse puhul 100 euroni. Tasuta koolitoit laieneb ka gümnaasiumi õpilastele. Tuleval aastal kasvab riigieelarvest saavate töötajate palgafond vähemalt 3%, kusjuures õpetajate ning sotsiaal-, kultuuri- ja sisejulgeoleku töötajate palgad kasvavad 4,5%.

Eelarve kaitsekulutused on läbi aegade suurimad ning ka kaitsekulutuste osakaal SKP-st on kõrgem kui kunagi varem. Kaitsekulud on 412 miljonit eurot, mis moodustab 2,05% SKP-st. Siseministeeriumi eelarve on järgmisel aastal 457 miljonit eurot. Avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks eraldatakse riigieelarvest 425 miljonit eurot.

Tuleva aasta riigieelarve näeb ette tööjõumaksude alandamise, väheneb tulumaksumäär ja töötuskindlustusmaks, samuti kasvab maksuvaba tulu.