Riigikogu keelustas valimisliidud

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu kohalike volikogude valimise seaduse, mis lubab valimistel kandideerida vaid erakondade nimekirjadel ja üksikkandidatidel, erakondade ja kodanike valimisliidud on keelatud.

Seaduse järgi võib kohalikel valimistel kandideerida mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud erakond. Põhiseadusest tulenevalt saavad end üles seada ka üksikkandidaadid.

Valimisliitude keelustamisele eelnesid pikad vaidlused, sest eelmise valitsuse algatatud eelnõus esimene tekst lubas valimisliitudel püsida 2005. aastani.

Justiitsminister Märt Rask ütles eelnõu esimesel lugemisel mullu juunis, et kolmeaastane üleminekuaeg on vajalik erakondadele tegemaks kohalikult tasandil vastavat ettevalmistustööd

Rask lisas, et eelnõu algatanud Mart Laari valitsus ei toeta eelnõude keelustamist juba 2002. aasta valimistel.

Tänavu jaanuaris panid Keskerakond ja Reformierakond koalitsioonileppesse kirja, et valimisliidude on keelatud juba 2002. aasta kohalikel valimistel.

Nüüdseks opositsiooni läinud Isamaaliit ja Mõõdukad hakkasid “sunderakonnastumisele” vastu.

Väikeerakondi ühendava konsultatiivnõukogu volitusel toetas neid ka Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei esimees Tiit Toomsalu.

Tema parandusettepaneku kohaselt võinuks erakondlikud valimised olla volikogudes, kus on üle 10.000 elaniku. Lisaks erakondadele võinuks tema ettepaneku kohaselt valimisliidu moodustada ka kõik Eesti, Euroopa Liidu ja kolmandate riikide kodanikud ning kodakondsusete isikud.

Mõõdukad tahtsid, et kodanike või erakondade valimisliidud säiliksid omavalitsustes, kus elab alla 5000 inimese. Isamaaliit soovis säilitada kodanike valimisliidud valdades, kus on alla 3000 elaniku ning lubada kõigis teistes omavalitsustes moodustada erakondade valimisliidud. Hääletamisel toetas neid soove ka Rahvaliidu enamik.

Kaksikliit lükkas kõik need ettepanekuid tagasi, kuigi justiitsminister Märt Rask ei välistanud eelnõu teisel lugemisel tänavu jaanuaris, et valimisliidud võiks lubada vähem kui 1000, 2000 või 3000 elanikuga omavalitsustes.

Vahepealsetel menetlusetappidel tegi ka Keskerakond ettepaneku säilitada valimisliidud alla 2000 inimesega valdades. Toona ei toetanud põhiseaduskomisjon seda parandust.

Kuigi nii mõõdukas Liia Hänni ja Jüri Adams väitsid, et valimisliitude keelustamine on põhiseadusega vastuolus, ei jaganud justiitsminister seda hinnangut. Ta ütles, et valimisliitude keelamine ei piira kellegi õigusi ja on põhiseadusega kooskõlas.

Rask viitas, et igal kandideerimisõiguslikul isikul on võimalus osaleda mõne erakonna nimekirjas ka sellesse parteisse kuulumata või üksikkandidaadina.

Rask ja teised valimisliitude vastased kinnitasid, et kindla erakondliku taustata valimisliidu ei kanna tegelikku poliitilist vastutust. Nad viitasid, et praegu erakondade ainuõiguse säilitamise vastased on ka varem ise seda mõtet pooldanud.

Keskerakonna peasekretär Küllo Arjakas ütles, et mõnegi valimisliitude keelustamise vastu sõna võtnud erakonna, näiteks Mõõdukate, käitumise ajendas ilmselt tõsiasi, et nad suudavad vaid vähestes omavalitsustes oma nimekirjaga välja tulla.