„Garaažiukse all hukkunud Paul Morteni lugu, millest Eesti Päevaleht kirjutas, tekitab esmalt ängistava tühjuse tunde,” kommenteeris Delfile riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt. Samas nentis ta, et ka poisi vanematele ja lähedastele on mõistmatuse kõrval, kuidas õnnetus juhtus, oluline küsimus, kuidas tagada, et sellised õnnetused ei korduks.

Selle küsimuse lubas Kütt riigikogu majanduskomisjonis tõstatada ja koos kolleegidega arutada, mida riigikogulased teha saaksid, et nn langevate garaažiuste ohutust ka tegelikult tagataks ja paremini kontrollitaks. Kütt nentis, et ta ei tea veel, kas selleks on vaja muuta seadust või valdkonna ministri mõnda määrust, kuid lubas sel teemal rääkida ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi inimestega, kelle valitsemisalas on tehnilise järelevalve amet. „Tean, et nad on valmis kaaluma ettepanekuid uute nõuete kehtestamiseks või seniste karmistamiseks,” kinnitas Kütt.

Eesti Päevaleht kirjutas eile, et katkise garaažiukse alla jäänud lapse surma uurimine tuvastas, et ukse tõstevedru oli purunenud ja uksel polnud kriitilise tähtsusega purunemiskaitsmeid, mis oleks peatanud ukse järsu kukkumise. Eestis on tõenäoliselt kasutuses tuhandeid tõstuksi, millel puuduvad ohutust tagavad kaitsmed. Samas ei ole uste regulaarne hooldus ega tehniline kontroll kohustuslik.

Purunemiskaitset nõutakse Eestis küll 2004. aastast alates, aga ainult uutele paigaldatavatele ustele. Uksefirma Hansadoor OÜ juhataja Andres Tiks ütles Eesti Päevalehele, et kui töömehed näevad purunemiskaitsmeta ust ja teevad omanikule hinnapakkumise, lükkab klient selle enamasti tagasi. Tehnilise järelevalve amet (TJA) pole ettevõttele samuti öelnud, et purunemiskaitsmete paigaldamist saaks nõuda. Politsei jõudis omakorda esialgses kriminaaluurimises seisukohale: „Eestis on reguleerimata garaažiuste hooldamise aeg ja viis ning puudub järelevalve.”

„Meil tuleb äärmiselt tõsiselt suhtuda ajakirjanduseski kõlanud arvamusse, et selliste garaažiuste tehniline järelevalve, sh kohustus uksi regulaarselt kontrollida, on praegu reguleeritud ebapiisavalt või lausa puudulikult ning et siin võiks kasutada liftide tehnilisele järelevalvele sarnast korda,” sõnas Kütt. „Paul Morteni hukkumine näitab, et kusagil on eluohtlik lünk. Me peame selle leidma ja parandama.”

Ministeerium: karmimad nõuded ei välista õnnetusi

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõunik Kadri Tonka ütles Delfile, et ministeerium ei näe seaduse muutmiseks tingimata vajadust, kuid lubab siiski kaaluda kõiki ettepanekuid.

Tonka sõnul on garaažiuksed juba hõlmatud seadme ohutuse seadusega, mis jõustus 2015. aastal. See seadus hõlmab tema kinnitusel põhimõtteliselt ka garaažiuksi ja seda olenemata sellest, millal need paigaldatud on. „Selle seaduse alusel saab kehtestada tehnilised nõuded nii ustele, nende paigaldamisele kui ka korrashoiule. Samuti võib kehtestada nõude auditile sarnaselt, nagu seda on tehtud näiteks liftide, kraanade ja paljude muude tõsteseadmete puhul,” lausus Tonka.

Ta osutas, et isegi kui õigusaktiga täpsemaid nõudeid kehtestatud pole, siis igal juhul kehtivad seaduse üldpõhimõtted ja -nõuded, mis enamike seadmete puhul on ka piisavad. „Detailsemad tehnilised nõuded võivad olla kirjeldatud standardites ning antud juhul on vastavad standardid ka olemas. Näiteks standard EVS-EN 12635:2003 „Tööstus-, kommerts- ning garaažiuksed ja -väravad. Paigaldamine ja kasutamine” kirjeldab ära kõik garaažiukse paigaldamise ja kasutusaegse hoolduse seisukohalt vajaliku. Selle kohaselt peab tootja andma kaasa hooldusjuhise, milles on omanikule kõik vajalik teave üle korratud, muu hulgas peab selles olema kirjeldatud nõutavad hooldustööd ja kontrollimiste sagedused,” sõnas Tonka.

Tonka nentis, et juba kehtivaid nõudeid saab karmistada, kuid toonitas, et see ei välista õnnetusi. „Probleemid tulenevad eelkõige nõuete eiramisest,” viitas ta. Siiski kinnitas Tonka, et ministeerium kaalub kõiki ettepanekuid nõuete kehtestamiseks või nende karmistamiseks ning kui uute reeglite kehtestamine on põhjendatud, saab neid vastavalt vajadusele rakendada.

Õnnetustes garaažiustega saavad enamasti viga autod ja käed
Kindlustusfirmade Ergo ja If Kindlustus esindajate sõnul ei juhtu garaažiustega õnnetusi eriti sageli, siiski on uksed mõnikord kukkunud peale autodele ja igal aastal jääb kellegi käsi garaažiukse vahele.


„ERGO klientidel on olnud viimasel viiel aastal mõned üksikud juhtumid, kus uks on laskunud parkimismajades sõidukitele peale. Üldjuhul ei ole suudetud tuvastada, kas automaatika oli rikkis või tegi kannatanu midagi valesti — sõitis näiteks liiga kiiresti. Elumajades meie klientidel selliseid traagilisi õnnetusi pole juhtunud,” kommenteeris ERGO varakahjude grupi juht Erko Makienko.


Viimase kümne aasta jooksul pole seoses tõstustega traagiliselt lõppenud kahjujuhtumitest teatatud ka If Kindlustusele. „Igal aastal registreeritakse paar sellist õnnetust, kus näiteks tuul lükkas garaažiust ja kindlustatu käsi jäi ukse vahele või on lihtsalt ust sulgedes jäänud käsi ukse vahele. Veidi rohkem ehk viis kuni kuus õnnetust aastas on aga sellised, kus kliendid on garaažis kukkunud või libastunud,” rääkis Delfile If Kindlustuse kommunikatsioonijuht Eva-Grete Aljas.