Riigikogu hakkab arutama, kas 2. ülestõusmispüha väärib puhkepäeva
Valdavalt kattuvad Eesti riigipühad teiste Euroopa Liidu liikmesriikide poolt kehtestatud riigipühadega. Üheks erinevuseks on ülestõusmispühade 2. püha, mis on enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides riigipüha ning puhkepäev. Erandiks on vaid Eesti, Malta ja Portugal, kus ülestõusmispühade 2. püha on tavaline tööpäev.
Eelnõu eesmärgiks on muuta ülestõusmispühade 2. püha Eestis riigipühaks ja puhkepäevaks. Riigikogus seaduse vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälteenamus.
"Seaduse jõustumisel muutub ülestõusmiste 2. püha Eestis riigipühaks nagu enamustes Euroopa Liidu liikmesriikides. Sellega lihtsustub ettevõtete olukord, kes peavad oma töös igapäevaselt suhtlema teistes riikides asuvate ema- või tütarettevõtetega. Põhjamaades ning Lätis ja Leedus, kellega on Eestil kõige tihedam majanduslik seotus, on ülestõusmiste 2. püha riigipüha ja puhkepäev," seisab eelnõu seletuskirjas.
Samuti kaoks seaduse vastuvõtmisega olukord, kus ülestõusmispühade 2. püha on Eestis küll tavaline tööpäev, kuid ometigi pankadevahelised ülekanded ei toimu, sest Euroopa Keskpangal on puhkepäev. Seetõttu on täna paljude ettevõtete töö ülestõusmispühade 2. pühal nagunii pärsitud.
Eelnõuga väheneb keskmine töönädala pikkus, mis 2008. aastal oli Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse uurimuse järgi Eestis 41,1 tundi. Samal ajal oli Euroopa Liidu keskmine töönädala pikkus 40,4 tundi. EL 15 keskmine töönädal pikkus oli 2008. aastal 39,9 tundi nädalas. Seega on Eestis võimalik anda inimestele täiendav puhkepäev, ilma et keskmine töönädal väheneks Euroopa Liidu keskmisest lühemaks.
Käesoleva eelnõu vastuvõtmine ei too kaasa täiendavaid riigieelarvelisi kulutusi.
Vabariigi valitsus justiitsminister Kristen Michali isikus otsustas seaduseelnõu mitte toetada, kuna puudub seadusemuudatuse mõjuanalüüs.
"Eelnõu seletuskirjast ei selgu, millised on Eesti keskmise töönädala pikkuse lühendamise võimalikud mõjud sisemajandusele. Üksnes hinnangut, et ülestõusmispühade 2. püha on riigipüha enamustes Euroopa Liidu liikmesriikides ning sel päeval ei toimu pankadevahelised ülekanded, ei saa pidada piisavaks ning analüüsida tuleks sellise seadusemuudatuse laiemat mõju. Töönädala lühendamise üheks negatiivseks tagajärjeks võib olla tööinimese sissetulekute vähenemine," leidis justiitsministeerium.
