Riigikogu erikomisjonis arutleti haridustoetuse kasutamise üle
Riigikontroll auditeeris 10 kohalikus omavalitsuses ja nende 17 koolis kooliõpetajate ja koolijuhtide palkadeks riigilt saadud toetusraha kasutamist. Hinnati, kas toetusraha oli kasutatud nii, nagu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning selle alusel antud valitsuse määrustes on nõutud. Samuti analüüsis riigikontroll palgatoetuse jaotuspõhimõtteid. Eelkõige seda, kas palgatoetuse põhimõtted ja koolivõrgu reform toetavad ühtesid ning samasid eesmärke.
Riigikontrolli aruandest selgub, et riigikontrolli hinnangul oli toetusraha kasutamisel väikeseid kõrvalekaldeid reeglitest, kuid suures plaanis on raha läinud sinna, kuhu peab ehk makstud või kavas maksta õpetajate ja koolijuhtide palkadeks. Üldpilt oli hea ning toetuse ärakasutamisega ettenähtud viisil suuri probleeme ei olnud.
Aruandes on välja toodud, et põhimõttelisi probleeme täheldas riigikontroll aga haridustoetuse mudelis endas. Mõju, mida toetuse jaotamise põhimõtted loovad, ei ole sama, mida riik üritab saavutada koolivõrgu programmiga. Need kaks ei toimi kooskõlas ja see ei ole tõhusale valitsemisele kohane. Samuti on toetuse kasutamisreeglid ülemäära jäigad, mis on vastuolus omavalitsuste üldise toimimisloogikaga – võimalusega ise otsustada, kuidas oma tulusid kogukonna huvides kasutada.
Riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikme Andres Ammase sõnul peaks riik omavalitsusi senisest rohkem usaldama. „Kohaliku elu juhtimine, sealhulgas haridustoetuse kulutamine, ei ole ainult teenuse pakkumine, vaid inimeste jaoks parima lahenduse otsimine ja leidmine.“
Riigikontrolli auditeerituteks olid Albu, Ambla, Kullamaa, Paikuse, Suure-Jaani, Tähtvere vald, Keila, Sindi, Mustvee ja Mõisaküla linn ning nende üldhariduskoolid.
Arutelule on kutsutud haridus- ja teadusminister Maris Lauri, riigihalduse minister Arto Aas ning haridus- ja teadusministeeriumi, rahandusministeeriumi, Eesti Haridustöötajate Liidu ning riigikontrolli esindajad.
