Riigikogu ei võtnud Meri muudatust vastu
“Minule teadaolevalt ei ole presidendil võimalik volitada kedagi teist täitma talle põhiseadusega pandud ülesandeid,” ütles BNS-ile riigikogu kantselei direktor Heiki Sibul.
Ta lisas, et riigikogu juhatus arutas asja, kuid ei mõistnud Meri soovi algatada põhiseaduse muutmise eelnõu oma esindaja kaudu.
Sibul märkis, et presidendi töökorra seadus võimaldab teatud tingimustel presidendi ülesandeid täita riigikogu esimehel.
Neljapäevast juhtumit nimetas Sibul riigiõiguslikuks pretsedendiks. Ta tõi näiteks selle, et valitsuse eelnõusid saab riigikogule üle anda selleks volitatud nõunik.
Tekkinud juriidilist probleemi arutasid neljapäeval presidendi kantselei ja riigikogu kantselei esindajad.
Presidendi pressinõunik Eppa Alatalu ütles BNS-ile, et koos riigikogu juhatusega jõuti seisukohale, et eelnõu peaks üle andma president isiklikult.
Ta lisas, et järgmisel nädalal soovib president põhiseaduse muutmise arutamiseks kohtuda riigikogu põhiseaduskomisjoni liikmetega.
Oktoobris presidendikohalt lahkuva Meri sõnul annab riigipea otsevalimine rahvale võimaluse rääkida kaasa riigi juhtimises.
“Sellest võimalusest tunneb rahvas praegu puudust,” rääkis ta 10. septembril riigikogu avaistungi. “Sellest on kõnelnud ka eranditult kõik presidendikandidaadid. Mulle tundub, et vajadus anda inimestele vahetumaid mehhanisme riigi juhtimisel osalemiseks on üldises võõrandumise õhkkonnas väljaspool kahtlust.”
President Meri märkis, et tema kahe ametiaja üheks kõige olulisemaks ülesandeks on olnud põhiseaduse kaitsmine. Meri lisas, et tema kui riigipea lahkumine poliitikast annab talle ainulaadse võimaluse teha põhiseaduse muutmise ettepaneku, kuna erapooletus on siis väljapool kahtlust.
Meri lausus, et Põhiseaduse Assamblee kartis põhiseadust kirjutades võimu liigset koondumist ühe isiku kätte, mis oli tollal ja on ka praegu õige juhtmõte.
