Riigikaitsjate töötasu langeb seitse protsenti

Kaitseministeeriumis ja kõigis valitsemisala allasutustest kärbitakse palgakulusid seitse ja majanduskulusid kümme protsenti.

Väga suureks kärpekohaks kujuneb kogu kaitsevaldkonna tegevus- ja palgakulude kärpimine kokku 206 miljoni krooni võrra. Selleks kärbitakse solidaarselt palgakulusid seitse ja majanduskulusid kümme protsenti kaitseministeeriumis ja kõigis valitsemisala allasutustes: kaitseväes, kaitseliidus, Kaitseressursside Ametis, teabeametis, Seli tervisekeskuses ja Laidoneri muuseumis. Samuti vähendatakse seitsme protsendi võrra ajateenijate igakuist toetust, teatas kaitseministeeriumi pressiesindaja.

Kaitseminister esitas rahandusministeeriumile valitsuses kokku lepitud eelarvekärpe kogumahus 667 miljonit krooni, millega riigi kaitseeelarve kahaneb käesoleval aastal 14 protsenti ehk tasemele 1,75 protsenti prognoositavast sisemajanduse kogutoodangust.

Eelarve vähenemine on ühest küljest seotud majanduslangusega, mille tõttu kaitse-eelarve vähenes 354 miljoni krooni võrra. Lisaks sellele kärbitakse eelarvet täiendavalt alla kokku lepitud 1,9 protsendi taset arvestades üldist eelarveolukorda. Kaitsevaldkonna 2009. aasta eelarveks kujuneb seega 4,230 miljardit krooni (koos välisabiga 4,634 miljardit krooni).

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul vähendati kaitse-kulusid protsentuaalselt enim võrreldes teiste eluvaldkondade kärbetega. „Selline otsus on vastuvõetav, arvestades rasket eelarveolukorda, ent sellisel vähendamisel on ka reaalsed tagajärjed meie rahvuslikule julgeolekule. Usun, et see tagasilöök on siiski ajutine,“ ütles kaitseminister Aaviksoo.

Valitsusliidu programmis oli seatud eesmärgiks viia 2010. aastaks kaitse-eelarve kahe protsendini sisemajanduse koguproduktist. Aaviksoo sõnul tuleb nüüd kokku leppida uus ajagraafik kaitsekulude viimiseks kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

„Minu arusaam on, et põhimõtteliselt toetavad NATO-suunalist kaitsepoliitikat ja sellega seotud lubadusi endiselt kõik viimase kümne aasta jooksul valitsusvastutust kandnud erakonnad,“ sõnas kaitseminister.

Kõige enam puudutab eelarvekärbe kaitseotstarbelise varustuse ja materjalide soetamist plaanitust neljandiku võrra väiksemas mahus. 210 miljoni kroonine kärbe tähendab näiteks Saksamaalt veokite hankimise edasilükkamist, laskemoonahangete ja kaitseväelaste varustuse ja mõnede relvasüsteemide soetamise ajatamist. Suurimaks ärajäänud ehitushankeks kujuneb Miinisadama 3. ja 4. kai rekonstrueerimise edasilükkamine (74 miljonit krooni).