Riigifirma juhtide rahakotti paisutavad lisatasud
Võib küll imestada, miks näiteks Tallinna lennujaama juhatuse esimehe Rein Loigu töötasu tõusis 2007. aastal makstud 1,1 miljonilt kroonilt möödunud aastal 1,24 miljoni peale ning ülejäänud kahel Tallinna lennujaama juhatuse liikmel Aarne Oraval ja Einari Bambusel 880 000 pealt enam kui 1,1 miljonile kroonile. Või miks Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) juhatuse esimehe Jaak Saarniidu töötasu tõusis 2007. aastal makstud 970 000 kroonilt 2008. aastal 1,24 miljonile.
Riigi Kinnisvara AS-i nõukogu esimees Taavi Rõivas viitas, et boonustasu makstakse juhatuse liikmetele kord aastas olenevalt majandustulemustest ja nõukogu püstitatud eesmärkide täitmisest. „Kuna 2007. aastal oli RKAS-i investeeringumaht sama suur kui eelmisel kuuel aastal kokku, siis see meeletu laienemine ja arendustegevuse elavnemine vääris igal juhul juhatuse premeerimist," põhjendas Rõivas boonuse maksmist. „Ma ei arva, et me juhatusele üleliia palju maksame. Pigem on nende tasu teistele riigile kuuluvate ettevõtete juhtidele makstava tasuga võrreldes väiksemate summade seas, mitte tipus."
Nõukogu maksis seaduses ette nähtud maksimaalselt nelja kuupalga suuruse boonusena RKAS-i juhatuse liikmetele 3,5 kuupalga suuruse tasu. Kuna juhatuse esimehe Jaak Saarniidu teenistuslepingu järgi on tema teenistus 80 000 krooni kuus, siis boonusena teenis ta sellele möödunud aastal juurde 280 000 krooni. Täpsustuseks olgu öeldud, et kogusummast lähevad ikka maksud maha ning seega on näiteks Saarniidu reaalne kuusissetulek ilma lisatasuta 62 000 krooni.
Saarniit ei arva, et tema või RKAS-i teised juhatuse liikmed oleksid ülemakstud. Lisatasu Saarniit ega ükski teine juhatuse liige ei saa. Seega peavad RKAS-i juhatuse liikmed oma auto ja bensiinikulu, samuti üle 1500 krooni mineva telefoniarve erinevalt nii mõnegi teise riigi aktsiaseltsi juhatuse liikmest maksma kinni ise. Näiteks Saarniit maksab iga kuu oma auto liisingu ja kaskokindlustuse eest 9000 krooni, sõidud RKAS-ile kuuluva vara ülevaatamiseks neelavad igas kuus vähemalt 4000 krooni eest kütust. „Seda ei saa kuidagi nimetada ülemaksmiseks," ütles Saarniit.
Tallinna lennujaama nõukogu esimehe Toivo Jürgensoni sõnul oli ettevõtte juhatuse liikmete möödunud aasta töötasu tõusu põhjuseks lõppenud suur ehitus. „Palga sisse on arvestatud preemia, mis maksti eelmise aasta lõpus," selgitas ta.
Jürgensoni sõnul on Tallinna lennujaama juhatuse liikmetel nõukogu otsusega nüüdsest keelatud osaleda tütarettevõtete nõukogudes.
Varasem kokkulepe
Eesti Loto juhatuse esimees Aivar Lepp teenis 2007. aastal 502 000 krooni, möödunud aasta teenistuseks kujunes tal 708 000 krooni.
Eesti Loto nõukogu liige Andres Ammas viitas, et ka Lepa palk on seotud töötulemustega. „Tal on juba eelmise nõukogu koosseisuga lepitud kokku vastav boonussüsteem, nii et teatud kasumiplaani ja nõukogu seatud ülesannete täitmisel saab ka Lepp teatud summa juurde," selgitas ta.
Eesti Loto nõukogu järgmine koosolek on teisipäeval. Kuigi praegu pole juhatuse liikmete tasude langetamise küsimus päevakorras, ei välistanud Ammas, et see teema kerkib üles.
Tallinna lennujaama töötajate palk on lisatasude ja preemiate kokkutõmbamise taustal vähenenud alates detsembrist lausa 14 protsenti. Samuti koondati 24 inimest. „Sellest johtuvalt vähendas nõukogu vastastikusel kokkuleppel sel aastal ka juhatuse liikmete palka 10 protsenti," ütles nõukogu esimees Toivo Jürgenson. Ta lisas, et ka lennujaama selle aasta eelarve on tehtud nii, et mitte mingisuguseid lisatasusid ja preemiaid pole sellesse arvestatud.
Lisaks teeb nõukogu üldkoosolekule ehk majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile ettepaneku vähendada 10 protsenti ka nõukogu liikmete töötasusid. „Kuigi lendamine on drastiliselt vähenenud, liigume praegu tänu õigel ajal vastuvõetud konservatiivsele eelarvele graafikus. Oleme iseendale ja juhtkonnale andnud käsu, et nina peab kogu aeg vee peal olema. Ei mingit miinust," ütles Jürgenson.
Juhatust kärbitakse
Taavi Rõivase sõnul otsustas ka RKAS-i nõukogu ettevõtte kulusid oluliselt kärpida. „Pole võimalik teha tavatöötajate palkades olulisi kärpeid nii, et juhtkonna tasu üldse ei kärbi. Seetõttu otsustasime küll juhatuse liikmete töötasu jätta samale tasemele, see on tegelikult juba mitu aastat sama olnud. Küll aga väheneb juhatuse liikmete arv neljalt kolmele, mis toob kaasa väga suure kokkuhoiu," ütles ta.
Rõivase sõnul on ka selle aasta algne eelarve juba külmutatud. „Ehk siis juba eelmise aasta lõpus eelarvet kinnitades nägime ette kulude vähendamist. Nüüd otsustasime sedagi kärpida ja see on loomulik. Peame ju vaatama, kui suur on meilt teenitavate teenuste maht ja kui palju me investeeringuid teeme," rääkis Rõivas.
Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann teenis möödunud aastal 1 894 755 krooni põhitasu.
Raudteefirma juhatuse liige Indrek Orav teenis 2008. aastal 1,2 miljonit krooni ning teine juhatuse liige Stephen C. Archer teenis põhitasu ligi 1,56 miljonit krooni ja lisatasu 100 000 krooni.
Elektriraudtee juhatuse esimees Kaida Kauleri aasta põhitasu ulatus 660 000 kroonini. Lisaks sellele maksti Kaulerile lisatasusid 220 000 krooni.
Eri ministeeriumide kantsleritest teenis enim eelmise aasta novembri lõpus kaitseministeeriumist lahkunud Lauri Almann. Koos lahkumise hinnaks olnud rikkalike tasude ja hüvitistega sai Almann ministeeriumist möödunud aastal kokku ligi 1,1 miljonit krooni. Kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles teenis aasta kokkuvõttes 868 000 krooni ehk keskmiselt veidi üle 72 000 krooni kuus. Üle 800 000 krooni said veel välisministeeriumi kantsler Matti Maasikas ja rahandusministeeriumi kantsler Tea Varrak. Kogu möödunud aasta ametis olnud kantsleritest väikseima sissetuleku teenis põllumajandusministeeriumi kantsler Ants Noot: tema tasu oli kokku 703 000 krooni.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Urmas Reinsalu arvab, et rahandusministeerium peab kehtestama määra, millest rohkem riigifirmade juhile palka maksta ei tohi.
"Kindlasti oleks hea, kui riik seda ennekõike rahandusministeeriumi kaudu koordineeriks. Oleks mõeldav anda teatav ülempiir," ütles Reinsalu eile "Aktuaalsele kaamerale".
40 000 krooni on tasemel juhile vähe
Üks kõige vähem teenivaid riigiettevõtete juhatuse liikmeid on Eesti Posti juhatuse liikmed Ahti Kallaste ja Aavo Kärmas. Nende 2007. aastal saadud töötasu 628000 krooni tõusis möödunud aastal 708 000 kroonile.
Ettevõtte nõukogu esimehe Meelis Atoneni hinnangul on juhatuse liikmete palk õiglane. „Ausalt öeldes tunnen isegi muret, kas nad on piisavalt motiveeritud," lisas Atonen. Tema sõnul on täiesti välistatud, et ligi 4000 töötajaga gigantettevõtte juhtkond saaks palka näiteks 40000 krooni.
Atonen tuletas ka meelde, et Eesti Posti juhatuse liikmed on teinud väga head tööd. „Kui varasematel aastatel oli ettevõte kahjumis, siis eelmisel aastal suutsid need inimesed ettevõtte juba poole miljoniga kasumisse tuua. Eesti Posti käive on miljard ja juhatuse liikmetel on suur vastutus. Ütlen siiralt - nad teevad väga head tööd," polnud ta kiitusega kitsi.
Meelis Atonen nentis, et Eesti Posti juhatuse liikmed tulid hiljuti ise nõukogu ette avaldusega, et nende palka vähendataks 10 protsenti nii nagu kogu ettevõttes. „Lahendasime selle nii, et kui nad ise tahavad, võivad nad iga kuu 10 protsendist oma palgas loobuda, aga nõukogu esimehena polnud ma nõus nende palka vähendama. Nende palk on praegu 59000 krooni," viitas Atonen.
Lipstoki kuupalk 140 000 krooni
Riigist sõltumatu Eesti Panga president Andres Lipstok teenis möödunud aastal kokku 1 674 639 krooni ja sellest põhipalga moodustas 1,17 miljonit krooni.
Kolm asepresidenti Rein Minka, Märten Ross ja Andres Sutt teenisid aastaga põhipalka 882 750 krooni. Koos lisatasudega ulatus Rein Minka aastateenistus 1 497 981 kroonini, Märten Rossi aastateenistus 1 458 722 kroonini ning Andres Sutt teenis aastaga kokku 1 418 346 krooni.
Eesti Panga nõukogu esimehele Mart Sõrale maksti liikme hüvitist 286 000 krooni. Sõrg oli nõukogu esimees kuni 2008. aasta juunini.
Juunis võttis esimehe ametipulga üle Jaan Männik, kellele maksti liikme hüvitist kokku 134 000 krooni.
Ülejäänud seitse nõukogu liiget teenisid aastaga 264 000 krooni.
Eesti Panga juhatus ja nõukogu said möödunud aastal kokku 8,3 miljonit krooni palka. Eesti Panga juhatuse liikmete töötasu oli 2008. aastal kokku 6,049 miljonit krooni, mida on 1,3 protsenti vähem kui 2007. aastal, teatas pank.
