Kolmes koolis saavutasid kõik eksamit kirjutanud õpilased edasijõudnute taseme. Need koolid olid Narva Eesti gümnaasium, kus eksamit kirjutas kuus õpilast, Narva vanalinna riigikool, kus eksaminande oli 25, ja Tallinna Kuristiku gümnaasium, kus eksamikirjutajaid oli 12.

Üldiselt saab öelda, et vene keeles saavutas nõutud taseme tänavu 77 protsenti eksaminandidest, mida on kuus protsenti vähem kui eelmisel aastal. Samas kirjutasime juba eelmisel aastal, et üldine tase on vene keeles langenud. Nüüd saab öelda, et see on langenud veelgi.

Vene keele kui võõrkeele eksami sooritas tänavu B2 ehk edasijõudnute tasemele 64,3 protsenti, mida on eelmise aastaga võrreldes rohkem, ja B1 ehk suhtlusläve tasemele 12,4 protsenti eksami sooritanutest, mida on eelmise aastaga võrreldes vähem. Üks õpilane saavutas ka C1-taseme.

Vene keele eksamit kirjutas tänavu 90 noormeest ja 193 tütarlast, kusjuures taseme mittesaavutanuid oli rohkem tüdrukute seas. Kui poistest ei saavutanud nõutud taset 18,9 protsenti eksaminandidest, siis tüdrukutest 24,9 protsenti. Samuti oli poiste seas rohkem B2-taseme saavutanuid.

B2- ehk edasijõudnute taseme saavutanuid oli poiste seas 72,2 protsenti, tüdrukute seas jõudis B2-tasemeni 60,6 protsenti eksami kirjutanutest. B1-tasemel kirjutas töö poistest 8,9 protsenti ja tüdrukutest 14 protsenti. Too ainumas C1-tasemele eksami teinud õpilane oli tüdruk.

Riiklik õppekava eeldab gümnaasiumilõpetajalt kahe võõrkeele oskust B-keeleoskustasemel. C-keeleoskuse taseme omandanu on riikliku õppekava nõudmised ületanud.

● A1 ja A2 – algtasemel keelekasutaja
● B1 ja B2 – iseseisev keelekasutaja (B1 on suhtluslävi ning B2 edasijõudnute tase)
● C1 ja C2 – vilunud keelekasutaja (C1 vaba suhtluse pädevus ning C2 haritud emakeelekõneleja tase)