Riigi säästupoliitika viib suurte koondamisteni sisekaitseakadeemias

Uuest aastast lõpetab sisekaitseakadeemia töösuhte 22 töötajaga ning ei ole välistatud, et seoses Muraste kolledži sulgemisega tuleb koondamisi veel. Muudatuste eesmärgiks on tugiteenuste arvelt panustada rohkem ressursse täienduskoolitustele ning õppekvaliteedi parandamisele.

Koondamisteate sai 22 sisekaitseakadeemia töötajat nii Tallinnast, Muraste kui ka Paikuse politsei- ja piirivalvekolledžist, sõnas sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik Delfile. Koondatakse haldus- ja administratiivosakonna töötajaid. Näiteks peab 1. jaanuarist lõpetama töösuhte SKA-ga asutuse laohoidja, elektrik, majandusjuhataja ning personalispetsialist.

Ühelt poolt on tegemist riigi kokkuhoiumeetmega, teisalt on sisekaitseakadeemias praegu 290 töötajat, kellest vaid ligi 80 tegelevad akadeemilise poolega, tekitades küsimuse, millega ülejäänud pea 200 inimest tegelevad. "Haldus- ja administratiivpool on üle paisutatud," tõdes ka Raik. Kadette on sisekaitseakadeemia nelja kolledži peale kokku tuhatkond. Akadeemilist poolt muudatus ei puudutanud.

Raik lisas, et kõrgkooli esmane ülesanne on hoolitseda oma akadeemilise koosseisu eest ning tagada kvaliteetsemat ja kaasaegsemat õppetööd. Piiratud raharessurssi tuleb aga hoolikalt ümber paigutada uute teadurite ja õppespetsialistide palkamiseks. Lisaks plaanitakse Paikuse kolledži juurde ehitada autodroom, et politseinikud saaksid harjutada alarmsõitu. "Mis on oluline, kui mõelda näiteks Tartu traagilisele õnnetusele," täpsustas Raik.

Siseakadeemia asub hetkel neljas erinevas asukohas: Tallinnas, Paikusel, Murastes ja Väike-Maarjas, mis on väga ressursirohke. Tõenäoliselt juba kolme aasta pärast sulgetakse politsei- ja piirivalvekolledž Murastes, kus näiteks sellel sügissemestril õpib statsionaarses õppes vaid 24 üliõpilast. "Seda on väga vähe," tõdes Raik, kuid lisas, et Murastes ei piirdu õppetöö üksnes statsionaarse õppega, vaid toimub nii kaugõpe kui täienduskoolitused.

"Me elame hoopis ärevamas olukorras kui mõned aastad tagasi. See loob uued nõuded nii põhiharidusele kui täienduskoolitusele," nentis Raik. Uus olukord eeldab ka teistsuguseid oskusi korrakaitsjate igapäevatöös: tuleb panustada rohkem eri keelte õppimisse, et suhelda sisserändajate ja eri kultuuridest pärit isikutega. Lisaks peab olema valmis massirahutusteks ja muudeks keerulisteks olukordadeks. "Täienduskoolituse maht suureneb ja see tegevus nõuab ressurssi. Ei ole kaalukat põhjust arvata, et kuskilt tuleb raha juurde. Tuleb toimetada parimal viisil," täpsustas Raik.

"Kogu koondamine ja kokkutõmbamine teenib sisuedendamise ja arendamise plaani. Koondamine ei ole kerge. On vale arvata, et see on juhile kerge ülesanne."

Oktoobri keskpaigas teatas sisekaitseakadeemia, et lõpetab tegevuse Muraste politsei- ja piirivalvekolledžis, viies Murastes asuva politsei- ja piirivalvekolledži üksuse Paikusele üle.

Sisekaitseakadeemia taotleb Euroopa Liidu struktuurfondidest vahendeid oma õpikeskkonna parandamiseks, mille eelduseks on oma tegevuse parem korraldamine koos väiksemate halduskuludega. Oktoobris ütles Raik, et sisekaitseakadeemias on ühe kadeti kohta 60 ruutmeetrit kaetud pinda, kuid Eestis keskmiselt on ruutmeetrite arv rakenduskõrgharidus- õppes 15 ruutmeetrit. "Selle taustinfo põhjal tuli akadeemial kaaluda, millisest oma asukohast loobuda," selgitas Raik otsuse vajalikkuse tagamaid.