Riigi peaprokurör: kaitstakse küll süüdistatavate õigusi, kuid kannatanute õigused on jäänud tähelepanuta
Tänane Eesti Päevaleht kirjeldab 1. septembrist muutunud kriminaalmenetluse üksikasju, mille põhiline järeldus on see, et korrakaitsjatele tuleb asjatut bürokraatiat juurde ning kurjategijate elu läheb lihtsamaks. Riigi peaprokurör Lavly Perling ütles, et kui ülejäänud Euroopa liigub tänases julgeolekuolukorras menetlustoimingute kiirendamise ja lihtsustamise teed, siis põhiõiguste pakett seda suunda ei järgi.
Üks muudatustest puudutab vahistamist. Näiteks alaealisi saab edaspidi vahi alla võtta senise kuue kuu asemel maksimaalselt kaheks kuuks, mis teeb kriminaaluurimise ajaliselt väga keeruliseks. "Ühiskond peab valmis olema, et alaealisest raske kuriteo toime pannud või korduvkurjategijast kahtlustatavaid on edaspidi rohkem vabaduses," tõdes Perling.
Ühtlasi märkis Perling, et põhiõiguste paketiga kaitstakse küll kahtlustatavate ja süüdistatavate põhiõigusi, mis tegelikkuses on ka käesoleval ajal on hästi kaitstud, kuid kannatanute põhiõigused on jäänud tähelepanuta.
Seadusemuudatus nõuab edaspidi kõigilt õigus- ja korrakaitseorganitelt oluliselt rohkem koostööd. Vahest suurim muudatus puudutab kohtuid, kes peavad olema alates tänasest valmis väljastama kriminaaluurijatele läbiotsimislubasid viivitamatult. "Kui kõik osapooled on valmis ööpäevaringselt panustama, on lootust, et muudatused hakkavad tööle. Nii kui üks lüli annab järele, tekivad tõrked," ütles riigi peaprokurör.
