Riigi nälg dividendide järele tõukab RMK-d börsi poole
Eesti kopamehed ootavad metsameeste rahasüsti nagu hingeõnnistust, sest metsateede ja kraavide rajamine tõotab magusamat leiba kui üldehitustööd. Kuivenduskraavide ja väljaveoteede ehitamiseks kulub juba mõne aja pärast 20–25 miljonit eurot aastas, tänavu 10 miljonit.
„Kraave on vaja metsa kasvutingimuste parandamiseks ja teid selleks, et materjal välja vedada,” selgitas RMK juhatuse esimees Aigar Kallas. „Üheksakümnendatel jäid need tööd raha puudusel soiku ning nüüd on viimane aeg asja parandada, et riigi vara ei läheks hukka.”
Kallas kavatseb metsataristule tehtavaid kulutusi igal järgneval aastal kolmandiku võrra suurendada. Mullu teenisid ehitusfirmad metsas seitse miljonit eurot.
Raha ei pane puid kasvama
Seni suutsid metsamehed investeerimisvajadused katta RMK kasumi arvel. Asjatundjate hinnangul peaks see metsamajanduses nii olemagi. Kuid rahandusministeerium on hakanud metsafirmalt üha rohkem omanikutulu nõudma.
Tänavu võttis riik metsast 26 miljonit eurot dividende, millele lisandus veel viis miljonit eurot tulumaksuna. Ootuspärane dividendide võtmise määr oleks varasemate aastate kogemusega sobiv ligi 16 miljonit eurot, mis tagaks ka RMK investeerimisvajaduse. Kuid rahandusministeerium on juba märku andnud, et raha tahetakse metsast ka tulevikus samas mahus välja pumbata.
„RMK-l rahapuudust ei ole, mistõttu me ei plaani välisvahendite kaasamist näiteks võlakirjadena,” selgitas Kallas. „Kui raha on vaja omanikul ja ta soovib seda ettevõttest välja võtta, siis see muudab lähenemist.”
Rahandusminister Jürgen Ligi tehtud analüüs, mis soovitab riigiettevõtteid börsile viia, viitab, et RMK finantsplaan võib muutuda. Nimelt mainib Ligi majandusministrile saadetud kirjas RMK-d kui ettevõtet, kes vajab investeerimiseks rohkem raha, kui ise kasumit teenib.
Tavalise aktsiamüügi seisukohalt näib RMK sobimatu, sest praegu ettevõttesse paigutatud raha teenib ennast tagasi alles aastakümnete möödudes. Metsameestel napib raha ainult siis, kui puidu hind langeb kriitiliselt madalale, aga börsiinvestorilt pole sellises olukorras võimalik rahapaigutust välja meelitada. Puidu kallinedes ettevõte lisaraha ei vaja, sest investeering ei pane puid kiiremini kasvama. Niimoodi võib RMK puhul kõne alla tulla võlakirjade emiteerimine.
Kümned ehitusettevõtted on spetsialiseerunud just metsatöödele, kuid peavad seni kidunud investeeringute tõttu konkureerima palju keerulisemate üldehitusobjektide pärast.
„Oleme arvestanud, et ligi 80 protsenti meie maaparandustööde mahust võiks olla RMK tellimus, kuid juba paar aastat pole me suutnud konkursse võita,” lausus OÜ Timberston Ehitus juhatuse liige Mart Tiik. „Meil on väga suur soov RMK-le töid teha, sest tegemist on väga hea partneriga, kelle tingimused on väga selged ja kes ei hakka töövõtjat otsitud põhjustega kiusama.”
Metsatööde mahu suurenemine vähendaks alltöövõtjate konkurentsi teistel ehitusobjektidel, kus ühe pakkumise pärast võistleb praegu kümmekond konkurenti. „Meie tooksime oma mehed ja masinad kohe üldehituselt ära, sest tunneme metsaga seotud töid kõige paremini,” kinnitas RMK suurima ehituspartneri Vändra MP juhatuse esimees Tiit Kangert. „Praegune konkurents maaparanduse ja metsateede peale pole kuigi hull, sest iga objekti pärast võistleb viis-kuus ettevõtet, kuid lisainvesteeringud võimaldaksid ka uutel tegijatel sellest osa saada.”
| Põhinäitajad | |
| RMK 2011. aasta arvudes | |
| Hallatav riigimaa | 1 111 838 ha |
| Töötajad | 819 inimest |
| Varade väärtus | 1194 mln eurot |
| Käive | 137 mln eurot |
| Kasum | 32 mln eurot |
| Omanikutulu | 21 mln eurot |
| Tulumaks | 5 mln eurot |
| Maamaks | 4 mln eurot |
| Investeeringud | 8 mln eurot |
| Lühiajalised finantsinvesteeringud | 37 mln eurot |
| Allikas: RMK, EPL | |
RMK soovib aastas remontida või rajada 400 kilomeetrit teid ja parandada 15 000 hektarit metsamaid. Tööde maht ületab 1990-ndatel tehtut kolmekordselt. RMK-le kuulub ligi 8000 kilomeetrit metsateid ja 440 000 hektarit parandatavaid maid.
Metsatee vajab remonti 20 aasta ja kraav puhastamist 30 aasta tagant. Kui metsateid korras ei hoita, muutub metsavedu kulukamaks, kuivendustöödega viivitamine võib aga metsamaterjali sootuks kõlbmatuks muuta. Selline tellimuse maht annab tööd paarikümnele spetsialiseerunud firmale.
RMK arendab jõudsalt ka puuistikute kasvatamist. Varasema 10 miljoni istiku asemel toodab ettevõte tänavu 16 miljonit istikut ja kavatseb paari aastaga jõuda 20 miljoni istikuni. Tavainimestele silmatorkavam on matkaradade rajamine, mis tipnes tänavu ligi 400 kilomeetri pikkuse matkatee avamisega. Kuid inimestele puhkamisvõimaluste loomiseks kulub muude investeeringutega võrreldes väike summa.KommentaarLaen on RMK-sse teretulnud
Ivar Sikk
rahandusministeeriumi asekantsler
Laenuvahendite kaasamine nii investeeringute tegemiseks kui ka käibevahenditeks on igati loomulik, sest üldlevinud põhimõtete kohaselt on laenukapital alati odavam kui omanikukapital. Omanikutulu väljavõtmist ei saa käsitleda arengu takistamisena. RMK käive ja kasum kasvasid aasta varasemaga võrreldes viiendiku võrra. Sellel riigi tulundusasutusel puudusid 2011. aasta lõpu seisuga laenukohustused. Riik analüüsib iga ettevõtte puhul investeeringute plaane ja nende käsutuses olevaid vahendeid investeeringute teostamiseks.
