Riigi abiga sai kodu korda 290 paljulapselist peret
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts esitas täna valitsusele eluasemevaldkonna arengukava täitmise 2011. aasta aruande, mille kohaselt toetati möödunud aastal 290 paljulapselist perekonda, ligi 400 korterelamu renoveerimist ning üle 1000 noorte kodu soetamist.
Partsi sõnul täidab eluasemevaldkonna arengukava mitut olulist aspekti Eesti elamufondi seisukorra ja kättesaadavuse parandamisel.
"Küttekulude vähenemine on arengukava üks olulisemaid eesmärke, kuid ära ei tohi unustada ka renoveerimisega kaasnevat eluruumide sisekliima kvaliteedi tuntavat paranemist," ütles Parts.
Kui need 400 renoveeritud hoonet hoiavad küttekuludelt kokku keskmiselt 40 protsenti, tähendab see piltlikult öeldes seda, et 160 maja küte saab kokku hoitud.
Lasterikkad pered said abi 2,2 miljoni euro eest
2011. aastal sai lasterikaste perede toetust 290 perekonda, kus kasvab kokku 1254 alla 19-aastast last. 2,254 miljoni euro eest toetati peamiselt suurte perede eluaseme renoveerimist ja eluasemelaenu põhiosajäägi tagasimaksmist.
Korterelamute renoveerimislaenu programmis sõlmiti 2011. aastal kokku 167 laenulepingut korterelamutega summas 16,7 miljonit eurot ning kokku investeeriti laenu kaasabil koos taotlejate omafinantseeringuga 23,2 miljonit eurot.
Korterelamute rekonstrueerimistoetust otsustati KredExi kaudu anda 193 korterelamule 5,82 miljoni euro ulatuses. Nii renoveerimislaenu kui –toetuse saanud majade oodatav keskmine energiasääst on 40 prostenti, märkis ministeerium oma pressiteates.
Riik toetas üle tuhande noore kodu ostmisel
Arengukava ühe osana toetatakse noori kodu soetamisel ning 2011. aastal käendas riik KredExi kaudu 1073 noore kodu laenulepingut, neist 515 noore oma kodu käendust ning 558 noore pere kodu käendust.
Lisaks suurematele tegevustele toetati energiaauditite, ehitise ekspertiiside ja ehitusprojektide koostamist, koolitamist, nõustamist ja uuringu läbiviimist.
Ministri sõnul jätkatakse tänavu ja ka järgmisel aastal arengukava rakendamist vastavalt eelarvelistele võimalustele.
Rakendusplaani tegevusi rahastatakse Eesti riigieelarvest, EL struktuurifondidest ja riigi kasutamata heitkoguse müügist saadud vahenditest.
