Riho Terras: kaitseväe uus arengukava suurendab võitlusvõimet ja vähendab bürokraatiat
"Meie eesmärgiks on kiiremini reageeriv ja suurema tulejõuga kaitsevägi," ütles brigaadikindral Terras.
Uue arengukavaga suureneb kaitseväe kiirreageerimisstruktuur 21 000 inimeseni, kes on varustuse ja reageerimiskiiruse osas prioriteediks.
Maaväes arendatakse välja kaks täielikult mehitatud, relvastatud ja varustatud jalaväebrigaadi, millel on kiirreageerimisvõime. Seejuures varustatakse 1. jalaväebrigaad jalaväe lahingumasinate, soomustransportööride ja iseliikuvate suurtükkidega.
Uue arengukavaga arendatakse kogu kaitseväe tankitõrjevõimet ning relvastusse kolmanda põlvkonna tankitõrjeraketikompleksid.
Territoriaalkaitses võtab keskse rolli kaitseliit, mille koosseis kümne aastaga tänaselt 22 250-lt kasvab 30 000-ni.
Uue arengukavaga muudetakse kaitseväe juhtimisstruktuur efektiivsemaks, milleks liidetakse Maaväe staap Kaitseväe Peastaabiga ning Õhuväes ja Mereväes jääb kummaski alles vaid üks väeliigi staap.
Uued kasarmud
Kõikidele ajateenijatele luuakse 2014. aasta lõpuks kaasaegsed olmetingimused, milleks rajatakse uued kasarmud Tapale, Jõhvi, Võrru ja Ämarisse. Lisaks arendatakse välja kaitseväe keskpolügoon, piirkondlikud harjutusväljad ja Kaitseliidu lasketiirud.
Kaitseväe tegevväelaste arv suureneb kümne aasta jooksul tänaselt 3100-lt 3600-ni, samuti taastatakse kaitseväes 2013. aasta jooksul masu-eelne palgatase.
Valitsus kinnitas täna Riigikaitse arengukava 2013-2022, mis suurendab Eesti Kaitseväe võitlusvõimet ja tulejõudu.
Kaitseminister Urmas Reinsalu sõnul on uus arengukava realistlik ning tagab Eesti esmase iseseisva kaitsevõime. "Eesti kaitsevõime aluseks jääb endiselt suur reservarmee, mis luuakse ajateenistuse läbinud meestest ja naistest," ütles Reinsalu.
